Kuu: august 2008

Tänavu teises kvartalis tehti 9800 kinnisvara ostu-müügitehingut, teatas statistikaamet. Ostu-müügitehingute arv vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku ja suurenes eelmise kvartaliga võrreldes kümnendiku. Tehingute arv on võrreldes määdunud aasta sama ajaga kukkunud kolmandiku. Samuti on 43 protsenti vähenenud tehingute koguväärtus.

Tammemäe: pilvisus kinnisvaraturul vaheldub

Arco Vara juhi Aare Tammemäe sõnul võib kinnisvara valitsevat ilma iseloomustada tüüpilise Eesti ilmaennustusega – vahelduva pilvisusega.

Statistikaameti avaldatud numbrid Tammemäele üllatusena aga ei tulnud. ‘Tehingute arvu langus iseenesest pole traagiline. Need on juba piisavalt palju langenud, ühel hetkel tekib soov ka investoritel ja niisama inimestel kinnisvara soetama hakata,’ ütles ta.

Kulli: enne lõppu ei tule, kui matakas ära käib

1Partner Kinnisvara hindamisgrupi juhi Kaur-Kaspar Kulli sõnul pole võimalik äelda, kas kinnisvarahindades on nüüd põhi käes või mitte. ‘Ei tea. Enne lõppu ei tule, kui matakas ära käib,’ kommenteeris Kulli. ‘Nii nagu hinnatõusu lõpp, on ka hinnalanguse lõpp justnagu kukkumine põhjatusse tunduvasse auku.’

‘Ma arvan, et 2008. aasta jooksul ei muutu veel midagi. Paljud müüjad elavad veel nn eituses ja tahavad objektide eest saada vähemalt sama raha, mis kunagi ise pidid välja käima. Kes esimesena hinnad turutasemele toob, see ka võidab, kes hoiab, see suurendab vaid kahjumit,’ vastas Kulli küsimusele, millal kinnisvaraturg taas aktiveeruda võiks.

‘Tehingute koguväärtuse suur langus tuleneb kinnisvaraturu inertsusest,’ kommenteeris Kulli statistikaameti avaldatud värskeid andmeid. ‘2007. aasta alguses tehti palju tehinguid objektidega, mille ehitust alustati ja mida broneeriti 2006. aastal. 2007. aasta algul tuli aeg nende objektide väljaostmiseks, ehkki reaalselt olid määdunud aasta alguseks hinnad juba langema hakanud. Paljud inimesed ei tahtnud oma broneerimisraha kaotada,’ märkis Kulli.

Sooman: praegune kinnisvaraturg on riskantne

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul ei soovita ta praegu lühiajalistel investoritel turule siseneda. ‘Perspektiivis kasvab nii Eesti majandus kui ka kinnisvaraturg,’ ütles Sooman. ‘Aga kindlasti ei soovita me lühiajalistel investoritel turule siseneda, sest praegune turg on riskantne ning jätkuvad hinnakõikumised ei ole välistatud, samuti oleks äärmiselt vastutustundetu ennustada, millal hinnad taas kerkima hakkavad,’ märkis Sooman.

‘Analüüsides elamispindade hindu aegteljel, leiame, et oleme jõudnud läbi hinnalanguse ning palgakasvu ostujõu poolest 2006. aasta alguse tasemele – selle loogika järgi peaks suurem langus juba määdas olema,’ märkis Sooman.

II kvartali tehingute väärtus kokku 10 miljardit krooni

Suurem tehingute arv võrreldes aasta algusega on teisele kvartalile iseloomulik ning seega ei ole alust rääkida kinnisvaraturu elavnemisest, teatas statistikaamet. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli tänavu teises kvartalis 10 miljardit krooni.

55 protsenti tõestatud ostu-müügitehingutest hõlmasid korterid. Notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute keskmine väärtus oli 1 miljon krooni (20 protsenti vähem kui mullu samal ajal). 44 protsenti tehinguid tehti Tallinna ja Harjumaa objektidega, nende väärtus oli koguväärtusest 65 protsenti.

Allikas: 21.august 2008.a. äripäev

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide analüütiku Annika Jakobsoni sõnul on hinnalangus olnud juunis ja juulis suurem kui varasematel kuudel, jäädes 5 ja 9 protsendi vahele. Aasta algusest on hinnad Tallinnas langenud umbes 12 protsenti ning võrreldes tippajaga 2007. aasta kevadel umbes 22 protsenti.

 

Praegu teevad tehinguid need, kellel on vaja teha. Need, kes lihtsalt tahavad paremaid elamistingimusi, pigem lükkavad edasi.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige

 

Ostjad on pessimistlikud, tehes kinnisvaratehinguid vaid vajadusel ning kallimate korterite ostu kaalutakse väga pikalt ja tõsiselt, tõi Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman välja Tallinna korterite hinnalanguse põhjuse.

Kinnisvara soetatakse vaid suure vajaduse korral

‘Inimesed on tuleviku suhtes ebakindlad, negatiivne foon on piisavalt võimas, et ostuotsust edasi lükata,’ sõnas Sooman. ‘Praegu teevad tehinguid need, kellel on vaja teha. Need, kes lihtsalt tahavad paremaid elamistingimusi, pigem lükkavad edasi,’ ütles ta.

Soomani sõnul mõjutab hinnalanguse suurust kindlasti see, et praegu tehakse tehinguid eelkõige odavama varaga, mis ajab keskmise tehingu ruutmeetri hinna madalamaks. Kalleid asju on pakkumises palju, kuid ostjad pole altid nende eest soovitud hinda maksma.

‘Mida kauem see negatiivne foon jätkub, seda suurem surve on ka hindadele,’ kinnitas Sooman.

Soomani sõnul on kindlasti varagruppe, kus edasine hinnalangus on põhjendatud – veel on turul ülehinnatud varasid.

Heas seisukorras korterite hinnatase püsib

Arco Vara maakleri Maia Daljajevi sõnul puudutab langus eelkõige elamispindu, mis on viletsas seisus või kehvas piirkonnas.

‘Laias laastus võib äelda küll, et langus on olnud umbes 20 protsenti – mõnede objektide hinnad on langenud rohkem, mõnede objektide hinnad ei ole aga üldse langenud,’ sõnas Daljajev. ‘Odavamaks lähevad elamispinnad, mis asuvad ebasobivas asukohas või mille omanikud on sattunud makseraskustesse või mis on kehvas seisukorras,’ lisas ta.

Daljajev lisas, et makseraskustega elamispinna omanikud võivad sattuda finantsasutuste surve alla ning leidmaks varale ostja, panevad nad oma korteri müüki madalama hinnaga.

Taust
  • Maa-ameti andmebaasi järgi vahetas juulikuus Harjumaal omanikku 743 ja Tallinnas 610 korterit.
  • Tänavu aasta esimese seitsme kuuga on Tallinnas korteriomanditega tehtud veidi üle 4330 tehingu, mis on 35 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
  • Enim tehinguid toimus Lasnamäel, Mustamäel ja kesklinnas. Mustamäel tehti juulis isegi rohkem tehinguid kui aastatagusel perioodil.
  • Võrreldes juuniga langesid hinnad kõige rohkem Mustamäel ja Kristiines. Keskmine tüüpkorterite hind magalapiirkondades on 16 000-20 000 kr/m2.

Allikas: 18.august 2008.a. äripäev

Probleemid saavad tihtipeale alguse hetkest, kui müüja valib teenuse osutaja liigselt kiirustades. Maakler valitakse kas siis odavuse järgi või võetakse see, kes kõige esimesena jala ukse vahele sai.

Kuna aga müüjalt mingit raha enne tehingut ei küsita (erinevalt näiteks ehitusest), siis võib kohata hämmastavat ükskõiksust ja vastutustundetut tegutsemist.

Müüja arvab, et asjaga tegeldakse, kuid tegelikkuses lõppeb kõik objektide kollektsioneerimisega.

Kinnisvara müük ei tähenda vähem tähtsaid valikuid kui juuksur või hambaarst. Proovige maaklerteenus järgi just ostja rollis. Tundke mõne teie müügiobjektiga sarnaneva objekti vastu huvi kui ostja ja vaadake, kui kiiresti saavutate maakleriga kontakti ning kas teile sobiks tema täästiil.

Lisaks pädevusele on ka aktiivsus ning oskus pidada läbirääkimisi omadused, mis eristavad tulemuslikku maaklerit neist, kelle kohta kliendid netikommentaarides ütlevad: ‘Kuulutuse oskan ma ka ise üles panna.’ Maakleri valimine sel viisil, et hindate teda ostjana, võimaldab analüüsida ka seda, kuidas maakler müüdavat objekti presenteerib.

On alust arvata, et lohakalt esitletud objekt ei tõmba kliente ligi ka adekvaatse hinnaga. Taolised objektid tiksuvad kuust kuusse ning jäävadki müümata. Ilmselt hakkaks samamoodi toimuma ka teie objekti müük. Maakleri kui müügikorraldaja üsna iseenesestmõistetav kohus on kliendile selgitada, mida ostetakse.

Kuulutus võib olla kutsuv, aga ka külmaks jättev või peletav. On reaalseid juhtumeid, kui korrastamata objekti müük kestis mitmeid kuid ning korrastamise järel leidis objekt uue omaniku umbes ühe kuuga.

Ka objekti realistlik müügihind viitab sellele, et maakler tunneb turgu ja annab müüjale adekvaatseid hinnasoovitusi.

Samuti tuleb võtta tõsiselt maaklerlepingu sõlmimist. Kui olete siiani maaklerlepingu sõlmimist vältinud, siis nüüd tasub kaasnevaid riske tõsisemalt hinnata, kuna kehva turusituatsiooni tõttu on mitmed tegelased turult lahkumas ning vahel tehakse seda üsna vastutustundetul moel. Maakler võtab objekti lihtsalt portaalist maha ja vahetab ametit.

Müüja aga jääb sel juhul fakti ette, et kuigi tehinguid toimub, tema kinnisvara see ei puuduta. Asjale saab ta jälile reeglina alles siis, kui maaklerist pole paar kuud (!) midagi kuulda olnud ja objekt on ka portaalidest kadunud. Sellisesse olukorda sattunu saab vaid käsi laiutada: kui pole lepingut, ei saa ka nõuda.

Maaklerlepingu sõlmimisel − eriti ainuesinduslepingu puhul, kui müügi tulemus sõltub vaid ühest inimesest − tasuks paluda rohkem kohustusi kui pelgalt reklaamimine.

üks osa võiks olla iganädalane ülevaade objekti vaadatavusest, kontaktide arvust, ostjate tagasiside ning maakleri ettepanekud edaspidiseks tegevuseks.

Kindlasti on kuu liiga pikk aeg, et mitte omada ülevaadet ning lasta piirduda passiivse müügiga. Ostjate tagasiside kogumine, analüüsimine ja lahenduste otsimine (mis vahel võib tähendada nii lihtsat asja nagu karjuva rohelise tapeedi väljavahetamine) on väga oluline osa tääst ning viib müüja tulemuseni kiiremini ja väiksema kaotusega.

Allikas: 4.august 2008.a. äripäev

Pärast aastat 2000, kui Euroopa kinnisvarahinnad alustasid tõusu kõrgustesse, on nüüdseks ilmselge, et langus osutub märksa valusamaks kui eelnevatel langusperioodidel.

Standard & Poors'i hinnangul kujuneb langus pikaks ja vaevaliseks. Kogu Euroopas on kinnisvaraturu viimase 8–10 aasta tendentsiks olnud pidev tõus, mille pidurdumist veel aasta tagasi polnud võimalik kindlalt väita.

Paljudes maades nagu Hispaanias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Rootsis ja Taanis on olnud see tõus siiani mitmekordne.

Viiendal kohal hinnatõusus Euroopas oli Rootsi, kus hinnad tõusid kaheksa viimase aastaga 88 protsenti. Taanis ja Iirimaal tõusid kinnisvarahinnad enne nüüdset langust üle kolme korra.

Turg päärdus

Kuid nüüd aastal 2008 on tuuled päärdunud ning hinnad alustanud langust. Suurbritannias on hinnalangus olnud 9 protsenti alates eelmise aasta augustist ja Iirimaal 12 protsenti alates 2007. aasta jaanuari tipptasemest.

Samuti lähevad kinnisvarahinnad alla Hispaanias, langus oli selle aasta esimeses kvartalis võrreldes mulluse sama perioodiga lausa 24 protsenti. Hinnad on ettetuntavalt allapoole liikumas lähemates kvartalites.

Kõrged intressiprotsendid, aina enam piiranguid pankadelt ning vähenenud ostujõud paneb piirangu edasisele reaalsele kinnisvarahindade tõusule terves Euroopas.

Kehvem on olukord riikides, kus on olnud tugev hindade tõus kombinatsioonis kõrge laenutasemega.

Ees on sundmüügid

Suurbritannias on hinnad langenud veerandi ning 1,7 miljoni inimese kodu väärtus ei kata enam nende eluasemelaenu summat. Ning need, kes on sunnitud müüma oma kinnisvara sellises olukorras, on asetatud eriti raskesse olukorda.

Võrreldes 1990. aastatel toimunud langusega võib äelda, et praegune on märkimisväärselt sügavam ning näeb välja tunduvalt drastilisem kui varasematel langusperioodidel.

Hispaanias on langus selgelt seotud täätuse kasvuga ehitussektoris, ehitustellimuste vähenemisega ja ka SKP langusega. Iirimaal on näha hindade jätkuvat langust igal kuul kuni käesoleva aasta lõpuni. See tähendab 20-protsendilist langust võrreldes tipphetkega.

Hispaania statistikainstituudi andmetel langevad hinnad seal veel tugevalt. See annab samas hea võimaluse vaesematele idaeurooplastele, sh eestlastele, kes sooviksid endale soetada kinnisvara Hispaaniasse.

Erinevate analüütikute ja Barcelona ülikoolis läbiviidud uuringute andmetel võivad Hispaania kinnisvarahinnad langeda lähima kahe aasta jooksul jätkuvalt kuni 20 protsenti.

Kuid samas ei saaks seda kindlasti nimetada mingiks suureks krahhiks, pigem väikseks šokiks. Erinevate arvamuste kohaselt langevad hinnad eriti populaarsetes turismipiirkondades nagu pealinn Madrid ja Barcelona.

Praeguseks on hinnalangus toimunud või toimumas 12 Hispaania provintsis 50st.Vaid Marbella piirkond on oma hinnatasemelt ja pakkumistelt jäänud samaks nagu eelnevatel aastatel, kuid prognoositakse, et varem või hiljem peab ka seal hinnatase mõningal määral kukkuma.

Mis puutub Skandinaavia ja Balti riikidesse, siis siin ei ole arengusuund oluliselt teistsugune kui ülejäänud Euroopas. Vaid enamikus Ida-Euroopa riikides ja Saksamaal ei ole esialgu näha märgatavat hinnalangust.

Tarbija võib võita

Mõnede Rootsi kinnisvaraekspertide arvates kaasneb langusega positiivne efekt tarbijale. Näiteks kui üks väike maja, mis oli enne hinnatud 2 miljonile Rootsi kroonile (3,34 miljonit Eesti krooni), müüakse nüüd 1,6 miljoniga (2,67 miljoni Eesti krooniga).

Müüja kaotab küll 400 000 Rootsi krooni (668 400 Eesti krooni), kuid samas saab osta suurema maja. Elamu, mille väärtus oli veel lähiminevikus 4 miljonit Rootsi krooni (6,68 miljonit Eesti krooni) müüakse nüüd 3,2 miljoniga (5,34 miljonit Eesti krooni).

Ostja saab seega 800 000 krooni (1,33 miljonit Eesti krooni) ulatuses allahindlust. Seda peavad rootsi analüütikud kindlaks signaaliks kinnisvarahindade langusest. Veel ei osata aga äelda, kas langus kujuneb aasta lõpu seisuga 10- või 20-protsendiliseks.

SBAB-analüütikute sõnul on kinnisvarahindade langus seotud ka tääturu ja reaalsissetulekutega.

Rootsi ootab selgust

Suhteliselt kiire tõusuga periood koos ülehinnatud kinnisvarahindadega saavutas oma kriitilise piiri nii reaalses ostujõus kui ka kinnisvara omahinna suhtes võrreldes kinnisvara tegeliku väärtusega.

Rootsis on vaid Stockholmi kesklinna piirkonnas olnud areng vastupidine. Ent kui märgatavat hinnatõusu pole isegi olnud, on hindade tase jätkuvalt kõrge.

Samas on surve hindadele tugev, mistõttu mõningast hinnalangust on oodata ka seal. Lõpliku hinnangu olukorrale saab rootsi analüütikute sõnul anda alles 2009. aasta alguseks.

Kui turul pakutav kinnisvara ei leia ostjaid ning pakkumiste arv aina suureneb, siis võib juba detsembri alguseks äelda, et langus tuleb tugev.

Vaatamata toimuvale ei usu kõik rootsi kinnisvaramaaklerid, et langus võiks ulatuda 20-30 protsendini. Paljude maaklerite arvates jääb see siiski 10 protsendi ligidale või peatub üldse.

Villade ja suuremate majade hinnad kohati tõusevad. Näiteks on kogu Rootsis eelmisest sügisest alates majade hinnad tõusnud ligikaudu neli protsenti.

Hässleholmis ja Borlänges isegi 14 protsenti. Praegu jääb keskmine majahind Rootsis 1,86 miljoni Rootsi krooni piiresse (3,10 miljonit Eesti krooni).Norra 2002. a tasemel

Norras on keskmine eluaseme ruutmeetrihind praeguseks veerandi võrra madalam kui 2007. aasta detsembris.

See on heaks uudiseks esimest korda kinnisvaraturule tulnud ostjaile. Norra prognooside kohaselt jõutakse aastaks 2009 tõenäoliselt tagasi 2002. aasta tasemeni.

Esimese poolaastaga on Norras müüdud 8000 korterit vähem kui aasta varem samal ajal. See näitab Norra kinnisvarabüroode andmetel ligi 15,1 protsendi suurust langust. Eelmise kriisiperioodi ajal aastail 1988–1991 oli Norras langus ligi 7,7 protsenti.

Taanis on olnud kinnisvaraturg languses juba pikemat aega ja business.dk andmetel on 2008. aasta sügisel langus sügavam kui aasta varem.

üle 6000 Taani kinnisvarapakkuja võivad konstanteerida fakti, et nende pakutav kinnisvara on seisnud terve aasta ilma potensiaalsete ostjateta ja reaalselt teostamata ostuga.

üle 10 protsendi kõikidest müügil olevatest majadest on Taanis pakkumisel üle 300 päeva enne kui reaalne ostu-müügitehing sooritatakse.

Korterite puhul jääb see protsent 16 protsendi piiresse. Näiteks võib Kopenhaageni hinnatud rannapiirkonnas leida hulganisti tühje kortereid, mis ei leidnud ostjaid terve aasta jooksul.

Taanile mõjub odav kaup

Taani kinnisvarahindasid surub aina enam alla ka sissetulekute suhteline vähenemine ja odavate ehitusmaterjalide import ning Balti riikidest ja Poolast tuleva odavama renditääjõu kasutamine ehitussektoris.

Kopenhaaagenisse ja Aarhusi on plaanis ehitada elupindu, mille tootmine toimub Baltikumis, kus on tääjõukulud mitmeid kordi madalamad kui kus tahes Skandinaavias. Seega peavad Põhjamaad hinnasurve üheks põhjuseks ka Eesti odavamat ehituse ja tääjõuhinda.

Lisaks Taanile, Rootsile ja Norrale on aga sama tendentsi näitamas ka Eesti kinnisvaraturg, kus enne Euroopa Liiduga liitumist oli nii hinnatõus kui turu atraktiivsus võrreldes vanemate liikmesriikidega väike.

Nüüd võib äelda, et Eestis toimunud hinnatõus jõudis viimase paari aastaga järele teistele Lääne-Euroopa riikidele ja Põhjamaadele.

Majade hindade osas toimus aga suurim langus Lätis, kus selle aasta suve alguseks olid hinnad mullu sama ajaga võrreldes langenud üle 38 protsendi ja seda inflatsiooni arvestades.

Euroopas toimus märkimisväärseim eramute hindade langus 2008. aasta esimese kvartali lõpuks, kui aastaga olid Iirimaal kukkunud hinnad 13,2, Luksemburgis ligi 6, Maltal ligi 5 ja Portugalis 4,3 protsenti.

Suurbritannias oli hinnalangus samal perioodil veel üsna väike, kuid langus sai suurema hoo sisse aasta algul. Esimese kvartali jooksul langesid hinnad inflatsiooni arvesse võttes üle 2 protsendi.

Allikas: 21.august 2008.a. Eesti Postimehe lisa Kinnisvara ja Ehitus

Spetsialistide sõnul näitab arendusprojektide massmüük, et riske enam naljalt ei võeta.

Praegu on müügis kümneid arendusprojekte nii Tallinnas, Harjumaal kui ka mujal Eestis.

Kallimate ja atraktiivsemate kinnistute hinnad ulatuvad sadade miljonite kroonideni, odavamaid, 50 ja 60 miljoni krooniseid, on müügis terve hulk.

Ehkki omanikud jäävad müügipõhjustest rääkides kidakeelseks, on kinnisvaraspetsialistide hinnangul nii suure hulga arenduspiirkondade müügi põhjus kinnisvaraturu vähene kasumlikkus ja kartus tuleviku ees.

Kõige kallim on 400 miljoni krooniga müügis olev Tallinna kesklinnas Lootsi tänaval asuv 7884ruutmeetrine kinnistu, kuhu detailplaneeringu järgi võib ehitada seitsmekorruselise äri- ja elumaja.

Kinnistut müüb Bestok Kinnisvara, mille omanikud on Ljudmila Verbitska, Vassili Luzin ja NadeÌÉå_da Gavrilova.

Müüja: 400 miljonit krooni on hea hind

‘Arvame, et 400 miljonit krooni on hea hind,’ lausus Bestok Kinnisvara maakler Jelena Paškova. ‘Saadud raha investeerime meie teistesse arendusprojektidesse,’ ütles ta. Küsimusele, kas selle vastu on keegi huvi tundnud, vastas ta: ‘Jah! Potentsiaalsete ostjate huvi on olemas.’

Number

  • 50 735 krooni maksab kalleima, Tallinnas Lootsi tänaval asuva kinnistu ruutmeeter. Kinnistule võib ehitada detailplaneeringu järgi kuni seitsmekorruselise majakompleksi.
  • 126 üle 20 miljoni kroonist maatükki on praegu Eestis müügis City24 andmetel. Enamik neist on mõeldud arenduseks.

Arco Vara vahendab samuti mitut alustamata arendusprojekti. Näiteks on 31 miljoni krooniga müügis arendusprojekt Tallinnas Narva mnt 80, kus asub kaks arhitektuurimälestist aastast 1870: Georg Witte supelsalongi vannimaja ja majandushoone, mille omanik on Regius Grupp. Firma omanikud on Dmitri Jerjomin ja NG Eesti, mille omanik on Boriss Ivanov.

Lisaks on 25 miljoni krooniga müügis Raua 10 arendusprojekt, mille järgi saab ehitada sinna viiekorruseline korterelamu. Kinnistu omanikud on Charles ja Jack Parl. Veel on 26 miljoni krooniga müügis arendusprojekt Rakveres Lai 12.

‘Kinnisvaraarendajad müüvad kalleid detailplaneeringuga projekte enamasti ettevõtte likviidsuse suurendamiseks,’ selgitas Arco Vara kommunikatsiooni- ja turundusosakonna juhataja Urve Nõgu.

‘Tavaliselt on kinnistud soetatud välisfinantseeringu toel, müügiga soovitakse vabaneda intressikohustustest ning vabastada omavahendid.’

Ostja ei tahtnud raha kohe peo peale laduda

99,9 miljoni krooniga on müügis Tallinnas sadamapiirkonnas asuv Tuukri 1a kinnistu, mis kuulub firmale Kinnisvarakapitali AS.

Kinnisvarakapitali tegevjuht Jüri Kristjuhan ütles, et varem oli nende firmal sel kinnistul kontor.

‘Mõtlesime, et nii head ja kallist territooriumi pole mõtet ainult firma kontoriks kasutada. Lasime teha detailplaneeringu, lisaks on ehitusõigus. Ja ostja oli isegi olemas, kuid me loobusime pakkumisest. Ostja nimelt soovis esialgu mitte kinnistut osta, vaid maale ehitama hakata ja seejärel objekte müüma hakata. Meie aga oleme nõus 5 miljoni krooni võrra hinda langetama, kuid tahame raha kiiresti kätte saada,’ rääkis Kristjuhan.

Toom Tekstiil, kes müüb Koplis kahte kinnistut, on hinna langetanud 112 miljonilt kroonilt 95 miljonile. Kopli ruume kasutab madratseid, kušette ja vatiini valmistav ettevõte tootmiseks, osa aga üürib välja.

‘Ostuhuvilisi on ikka olnud, aga tehinguks ei ole veel läinud,’ ütles firma üks omanikke Illimar Toom. ‘Meie kasutuses on 5000 ruutmeetrit, kogupind on aga 11 000 ruutmeetrit. Muidugi oleme ülejäänud pinna välja rentinud, kuid kinnisvaraarendajad me siiski pole,’ ütles Toom. Ta lisas, et kinnistu osteti kuus aastat tagasi.

Maa hind sõltub sellest, mida sinna ehitada saab

70 miljoni krooniga on müügis Kaselaane arendusprojekt Pääsküla jõe ääres Laagris. Projekti kavatses arendama hakata maa omanik Oü Vagator, mille omanik on Groosi Kinnisvara.

Ostuhuvilisi on ikka olnud, aga tehinguks pole veel läinud.

Illimar Toom, Koplis kahte kinnistut müüva Toom Tekstiili omanik

‘Olukord on selline, et uusi kortermaju praegu ei ehitata ja ehkki meil oli plaanis seda projekti ise arendama hakata, panime selle müüki. Kui leidub ostja, siis leidub. Kuid me ei välista, et selle puudumisel tulevikus siiski ise arendama hakkame,’ rääkis Groosi Kinnisvara omanik Kaido Groos.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul on üllatav, et 400 miljoni kroonine müügiobjekt ripub üleval City24s.

‘Portaal on pigem suunatud jaetarbijale, kes soovib palju pakkumisi saada ja neid omavahel võrrelda. Sellise mastaabiga projektide puhul kasutatakse eelkõige otsepakkumisi. Ja ma olen kindel, et ka need on tehtud,’ rääkis ta.

Toompargi sõnul ei pruugi maa omanikud ise olla arendajad, sest neil puudub arendaja oskusteave või pole neil võimalik piisavalt kapitali kaasata.

‘Senine äri ongi seisnenud maa omamises ja sinna detailplaneeringu tegemises. Kui kapital ja oskusteave on olemas, võib mängu tulla see, et kinnisvaraturgu hinnatakse riskantseks. Maa hind sõltub sellest, mis sinna ehitada saab. Seetõttu oleks kinnistute hindamisel vaja teada, mida ja millises mahus ehitada tohib,’ selgitas Toompark.

Ta lisas, et siiski on neid, kel on raha ja kes tahavad investeerida, kuid aktiivsus on praegu müüja poolel. ‘Küsimus on selles, kas ja mis hinnaga ollakse valmis ostma,’ märkis ta.

Allikas: 18.august 2008.a. äripäev

Maa-ameti avaldatud statistika järgi toimus juulis Tallinna korteriomandite müügihindades viimase aja järsemaid languseid – hinnad kahanesid ligi 8 protsenti, samas tõusis aga tehingute arv.

Kui selle aasta jaanuarist kuni juunini langes korterite müügihind ruutmeetri kohta 23 728 kroonilt 22 608 kroonini, mis teeb hinnalanguseks poole aasta lõikes 4,7 protsenti, siis juulis oli korterite keskmiseks müügihinnaks 20 898 kr/m². See tähendab ühe kuuga 7,6-protsendilist hinnalangust.

Juuresolevast Tallinna korterite keskmiste hindade graafikust nähtuva pakkumishinna ja tegeliku müügihinna suurest vahest saab järeldada, et põhiliselt tehakse müügitehinguid just odavamate korteritega. Kesklinna kallimate ja uutes arendusprojektides asuvate korterite osakaal müügitehingute üldarvus on väga väike.

Vaatamata suveperioodile tõusis aga juulis Tallinna korteriomanditega tehtud tehingute arv juuniga võrreldes 45 võrra. Müügipakkumiste arv on viimastel kuudel olnud üsna stabiilne.

Kui oletada, et keskmiselt on iga korteri kohta üleval kaks müügikuulutust, siis on müügipakkumiste arv ca 5000, mille puhul oleks sama tehinguaktiivsuse juures korterite keskmine müügiperiood 8 kuni 10 kuud.

Koduleidja Oü maaklerite sõnul on paljud müüjad, kes senini hoidusid suurematest hinnaalandamistest, oma objektide müügihindu korrigeerinud ja see on viinud enamasti ka tehinguni.

Allikas: 6.august 2008.a. Eesti Postimehe lisa Kinnisvara

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus