Kuu: november 2008

Mis sunnib eraisikut üldse müüma, kui ta laenu tasumisega just hätta ei jää?

Müügivajadusel on siiski põhjuseid rohkem, kui ainult praegu populaarseks teemaks muutunud laenu tasumisel hätta jäämine. Elu läheb ju edasi- inimesed kolivad kokku elama, lahutavad, perre sünnivad lapsed. Need on kõik tegurid, mis sunnivad inimesi eluaset vahetama ning mitme majapidamise ülalpidamine ei ole puhtmajanduslikult otstarbekas.

Ent oletame, et Mustamäe kahetoalise turuhind langeb 500 000 kroonini, ent selle hinnaga tehakse vaid mõned tehingud ning enamik pakkumisi on endiselt 800 000-900 000 krooni, kas see on võimalik?

Viimase pooleteise aasta arengud on näidanud, et järsu hinnalanguse ajal tõepoolest müügipakkumiste ja reaalsete tehinguhindade vahe alguses kasvab. Samas oleme praeguseks ka juba kogenud, et suured hinnakäärid ei kesta igavesti. Isikud tunnistavad poole aasta määdudes, et nende vara on tõepoolest ülehinnatud ning tavaliselt teevad nad valiku- kas hinda alandada reaalsetele tehinguväärtusele lähemale või loobuda müügist. Nii on see juba praeguse madalseisu ajal korra juhtunud ning ilmselt juhtub võimaliku edasise languse korral uuesti.

Uus Maa hinnangul võivad uute korterite hinnad langeda äärelinnas kuni 14 000 kroonini ruutmeetri kohta. On see reaalne?

Miski ei välista, et mõni kiirelt positsioonist väljuv arendaja tõepoolest hinna sellisele tasemele laseb. Ilmselt saab see olema siis pigem erand, kui reegel. Kuid vähemalt järgnevaks pooleks aastaks on langustrend loomulikult turule sisse kodeeritud.

Mida see tähendab vanade korterite turule?

Selge on, et vanad korterid jäävad keskmiselt odavamaks, kui uued eluasemed, kuid selle eelduseks on piirkondade võrreldavus. Mõiste ‘äärelinn’ on väga lai, sisuliselt katab see 80% Tallinna linnast.
Madala tehinguintensiivsusega äärealal suure allahindlusega 20 korteriga maja ei tõmba automaatselt pruugitud korterite turgu kaasa. Eesti turu häda ongi selles, et kui kuskil väike maja müüakse üliodavalt maha, siis hüütakse üle linna, et selline ongi keskmine hinnatase. Analüüs on paljudel büroodel (kindlasti ei olnud see viide Uus Maa meeskonnale!) nõrk ning kinni hakatakse igast väitest, mis meedias ainult huvi võiks pakkuda. Kõlab veidralt, kuid kvaliteetset eluaset on hoolimata pakkumiste arvust jätkuvalt raske leida. Sellised objektid hoiavad hinda ka oluliselt paremini.

Kui palju üldse ehitushinna langemine kinnisvara hindades kajastub, suur osa ehitusest on tellitud veel buumi ajal?

Veidi ikka kajastub, seda eriti just eramuturul ning uuemates kortermajades, mida alles ehitama on hakatud. Paraku ei ole paljud varade omanikud endale veel teadvustanud, et ka alla omahinna müümine võib olla paratamatus. Ehitushind + maa hind + infrastruktuuride rajamise hind ei võrdu kindlasti turuväärtusega. Turuväärtus on summa, mida on erihuvideta ostja valmis vara eest maksma. Olemasolevate varade puhul otsest seost siin tegelikult betoonikuupmeetri hinnaga pole. Seost on vaid nii palju, et kui ostja pole valmis rohkem maksma, siis lihtsalt surve betoonihinna langusele suureneb veelgi või ehitustegevus lakkab täielikult, kuna kahjum on vältimatu.

NCC alustab Lasnamäel uue projekti arendamisega. Kas tegu on suure riskiga?

Minu andmetel on Vana-Kuuli projekt välja müüdud. Seega uue majaga alustamine on igati loogiline. NCC on tugev tegija, küllap nad teadvustavad endale riske ning võimalusi. Loomulikult kätkeb iga uue majaga turule tulemine endas riske, kuid turu avanemisel on olemas ka arvestatav eelis.

Analüütikud pakuvad erinevaid versioone, millal langus võib peatuda. Kas Eesti kinnisvaraturg sõltub täiesti sellest, kui ruttu maailm toibub finatskriisist ning laenukraanid avanevad või on muid tegureid veel?

Kas nüüd täielikult, kuid seal on väga tugev seos. Lisaks on määravaks rahva hoiak- kuniks koondamised jätkuvad, püsib ka ebakindlus tuleviku ees ning isegi laenukraanide avanemisel ei julge paljud oma kohustusi suurendada. Eesti ettevõtlus peab saavutama tasakaalupunkti, kus selgub, kes jääb tääle ning milliseks kujuneb inimeste sissetulek. Kui see tasakaal on leitud ning eluasemelaenud muutuvad taas kättesaadavamaks, hakkame ka august sujuvalt välja ronima.

Mitu protsenti praegu kinnisvara alal tegutsevatest ettevõtetest järgmisel aastal kas loobub või pankrotistub?

Väga raske ennustada. On selge, et praeguses koosseisus kinnisvarafirmad praegusest raskest ajast välja ei tule. Kas vabatahtlikult või olude sunnil lõpetajaid on kinnisvarabüroode ja arendajate hulgas viiendik või kolmandik, näitab aeg. Ilmselt kuskile sinna vahepeale lõpetajate hulk jääb. Ellu jäävad suured, kes võidavad oluliselt turuosa ning väikesed, kes suudavad spetsialiseeruda mingile kindlale sihtgrupile või tulla turule revolutsiooniliste ideedega. Tegevuse lõpetavad peamiselt tõusufaasis alustanud ettevõtjad, kes oskavad küll raha lugeda, kui see parasjagu lauale on toodud, kuid neil puudub ümberkehastumisvõime- või tahe, kus tulude asemel tuleb tegeleda ka kuludega. Lisaks kulude kontrollile peab hetkel olema selgesisuline tegevusplaan turuosa hõivamiseks. Vastasel juhul läheb väga raskeks.

Kas majanduslangus mõjutab ärimaade turgu veel hullemini kui elamumaade turgu?

ärimaade turg on saanud suure tagasiläägi. Kui vaadata ka tehingute arvu üle Eesti, siis võime üksikuid erandeid välja jättes väita, et ärimaade turg on välja surnud. Tehinguid teevad vaid väga hästi kapitaliseeritud ettevõtjad, kellel on pikaajaline äriplaan.

Kui arendajale on jäänud kätte poolik arendusprojekt ning pank muutub üha kurjemaks, kumb on mõistlikum variant, kas jätkata väikeste allahindlustega ning püüda tasapisi korteritest lahti saada või müüa kogu projekt odavalt mõnele fondile?

Kõik sõltub projektist ja pangapoolsest survest. Mingil hetkel muutub kogu projekti korraga realiseerimine ainuvõimalikuks lahenduseks. üldiselt tõestavad aga arendajate müügitulemused, et õige hinna korral on ka praegu võimalik eeskujulikke müügitulemusi näidata.

Allikas: 28.november 2008.a. www.ehitusuudised.net

Panga ennustuse järgi kahaneb Eesti SKP tänavu 1,9 protsenti ning tuleval aastal 2,3 protsenti, 2010. aastaks ennustatakse 2protsendilist majanduskasvu.

Tänavu ja järgmisel aastal kahaneb ka Läti majandus, et siis tõusule päärata, selgus Swedbanki eile avaldatud Balti riikide majandusprognoosist perioodiks 2008-2010. Leedu on kõigil kolmel aastal plussis.

Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul tuleb järgmine aasta kolmele Balti riigile kõige raskem.

Eesti ja Läti on majanduslanguses ning kuigi Leedu võib näidata aasta kokkuvõttes positiivset kasvu, on suur tõenäosus, et mõnes kvartalis ilmneb langus neilgi, lisas ta.

Leedu olukord halveneb elektri hinna tõusu tõttu

2010. aasta toob Eesti ja Läti majandusse aeglase kasvu, ent Leedu olukord halveneb Ignalina tuumajaama sulgemise ja sellele järgneva järsu elektrienergia hinna tõusu tõttu, ütles Lauri.

Number

  • 1,9% kahaneb Swedbanki ennustuse järgi Eesti SKP tänavu ning tuleval aastal 2,3 protsenti, 2010. aastaks ennustatakse kaheprotsendilist majanduskasvu.

Majanduskasvu mõjutab eelkõige majapidamiste tarbimise ja investeeringute vähenemine. Oodata on tääpuuduse kasvu ja palgakasvu järsku pidurdumist, lisas ta.

Sampo Panga juht Aivar Rehe väljendas lootust, et aastal 2010 näeme positiivset kasvunumbrit, kuna Eesti oma väiksusest tuleneva mobiilsusega on võimeline kriisist kiiremini taastuma.

‘Sõltub sellest, kui palju õigeid otsuseid teeme Eestis 2009. aastal,’ lisas ta.

‘Olen toetanud ja usun seda vaadet, et Eesti muudab oma majandusarengut miinusest ja võib-olla natuke rohkematki miinusest 2009. aasta esimeses pooles ja hakkab päärduma majandusliku kasvu poole. Lihtsalt uskudes seda, et majandusareng on tsükliline,’ kommenteeris ta Swedbanki prognoosi.

Rehe sõnul on Eesti oma väiksusega väga mobiilne, seda nii negatiivses kui ka positiivses mõttes. ‘Võime suhteliselt lühikese ajaga minna miinusesse ja sõltuvalt majanduslikust baasist – kui see on tugev – võime eeldatavalt ka kiiremini taastuda,’ sõnas Rehe. Ta viitas seejuures 1998. aasta kriisile ja sellele järgnenud arengutele.

Rehe: Eesti suudab tänu mobiilsusele kohaneda

Sampo Panga juhi sõnul tahaks ta uskuda, et Eesti põhilised kaubanduspartnerid Skandinaavia ja Euroopa kosuvad, kuna need regioonid oma suurusest lähtuvalt tunduvalt aeglasemalt pääravad.

‘Meil peab olema ekspordile orienteeritud tootmine ja teenus – kui need kaks sektorit suudavad mõneti majanduslikult jahtunud Skandinaavias ja Euroopas säilitada omased tootmismahud ehk turud, suudame sellega aluse panna kasvuks,’ rääkis ta.

Lisaks rõhutas ta eksporti, kuna sisetarbimises on hoiak 2009. aastal nõrk.

‘Meid peab materiaalne tootmine ja ekspordile suunatud teenus välja vedama. Kuid tõde on see, et 2009. aasta esimeses pooles oleme ilmselt suuremate kvartaalsete miinusnäitajate tunnistajateks,’ kommenteeris Rehe.

Kommentaarid

Tarmo Noop, A. Le Coqi juhatuse esimees
Mis järele jääb, on eksport. Aga Eesti ekspordivõime pole kõige paremate killast. Investeerimiskliima üle kogu maailma on ebasoodne ja väikeste riikide usaldusreitingud on pigem kahanevad kui tõusvad. Investeeringute voolu, mis oleks ekspordile ja konkurentsivõime kasvule, ma ei näe.

Aga usun, et ettevõtted otsivad uusi võimalusi. Kes otsib, see leiab.

Heldur Meerits, investorite liidu juhatuse liige
Ma ei oska äelda, miks järgmise aasta inflatsiooniks 4,3 protsenti pakutakse. Mulle vähemalt meeldiks mõelda, et see number on veelgi madalam. Vaadates seda, et majanduskriis on alles alanud, võiks see ka ju hindadele mõjuda.

Majanduskasv aastast 2010? See on ajaliselt kaugel ja sõltub nii palju sellest, mis ümbritsevas maailmas vahepeal toimuda võib.

Allikas: 21.november 2008.a. äripäev
Juhul kui õnnestub tagada stabiilsem keskkond, oleks praegusel kriisil tulevikule positiivne mõju, kirjutab investeerimispankur Veiko Maripuu.
üle-eelmisel nädalavahetusel Washingtoni kogunenud maailma suurimate majanduste liidrid deklareerisid, et võitlus finants- ja majanduskriisiga on kõigi prioriteet. Samal ajal arvutati kokku kaotusi seniselt rindejoonelt. Kaotused on valusad: USA finantskriisile on CNBC andmetel kulunud summa, mis jätab ajaloo suurimad projektid ja mastaapsemad sündmused juba praegu selja taha.

Tänapäevastes hindades maksis Euroopa sõjajärgse majanduse jalule aidanud Marshalli plaan 115,3 miljardit, inimese Kuule saatmise missioon 237 miljardit, siiani kestev Iraagi invasioon («sõda terroriga») 597 miljardit, Vietnami sõda (1964–1972) 698 miljardit, Teine maailmasõda (USA-le) 3,6 tril-jonit dollarit. Kuid kõikide kulutuste ema on siiski praegune finantskriis. Käesolev finantskriis on USA maksumaksjale läinud hinnanguliselt maksma juba 3,8–4,3 triljonit(!) dollarit.

Ometi on reaalmajanduses keerulisemad ajad alles ees. Majandus on peamistes majanduspiirkondades (USA, euroala), kuid ka Eestis päärdunud langusesse. Samas peegeldavad seni avaldatud langusnäitajad olukorda enne ulatusliku finantskriisi lahvatamist oktoobris ning enne seda, kui majandus hakkas tundma rahakriisi sügavamat mõju – aega, mil äriplaanide elluviimiseks või ka igapäevaseks majandamiseks pankadest enam laenu peaaegu ei saa ning raha hankimiseks ei ole eriti ka muid alternatiive, kuna krediiditurud ei toimi.

Oktoober oli maailma kapitaliturgudel üks mustemaid kogu ajaloo vältel. Vallandus tuletorm, mis oli tuha all hõõgunud juba pikka aega. Olulisemad märgid, et USA madala krediidivõimega ehk maakeeli äeldes väheste või lausa ilma sissetulekuteta kinnisvaralaenu saajate probleemid kuhjuvad ja riskid suurenevad, tekkisid juba 2005. aasta septembris – rohkem kui kolm aastat enne täiusliku finantskriisi vallandumist.

Suurenevatele riskidele tähelepanu juhtijate avaldused ei takistanud aga turuosalisi järgneva kolme aasta jooksul turule paiskamast uusi eksootilisi finantsinstrumente, mis kasvatasid laenude andmist väheste sissetulekutega laenusaajatele veelgi kiiremas tempos ning selliste instrumentide läbipaistmatuse tõttu lükkasid probleeme edasi.

See oli aeg, mil poliitikud ega järelevalvajad ei teinud ühtki tõsist katset riskide kasvu pidurdada. USA rahandusminister Henry Paulson tunnistaski eelmisel nädalal, et finantskriisi põhjustasid muu hulgas valitsuse tegevusetus ja väärsammud ning rahandusasutuste liigne riskimine.

Seetõttu kasvasid probleemid järjest ning et hoiatavaid tagasilääke turgudel nii 2007. aastal kui 2008. aasta alguses sama hästi kui eirati, jõudis oktoobris lõpuks kätte juba ulatuslik paanika, mis on turgude suurim vaenlane.

Nüüd asuti tegutsema, kuid ülepeakaela. Kui seni olid poliitikud olnud äraootavad, siis seekord keerati teise äärmusesse – valitsuste viimase paari kuu võetud uued kohustused käivad nendele riikidele eelkõige lühiajaliselt üle jõu. Väidetavalt on USA valitsus juba paisanud süsteemi päästmiseks summa, mis moodustab umbes 30 protsenti USA SKTst.

Osa riike lubas garanteerida kõikidele vastava riigi pankades (ja mitmel juhul ka nende pankade välisfiliaalides) raha hoidvatele isikutele kõik nende hoiused. Rääkimata intresside alandamistest, likviidsus- ja laenugarantiidest, muude kohustuste tagamisest, varade ostust, kapitali süstimisest pankadele, deposiidigarantiide suurendamisest. Nii ulatuslikke plaane kinnitades keerati vint teadlikult üle, sest rahaturud tuli igal juhul maha rahustada, samuti oli vaja panna taas toimima rahaturud.

Enamik praegustest probleemidest on saanud alguse USAst ja tuleb eeldada, et ka paranemine peaks hakkama paistma sealt. 85 protsenti pankadest on otsustavalt karmistanud oma laenustandardeid suurtele ja keskmise suurusega ettevõtetele – nendele, kes peaksid olema esimesed, kellele pangad soovivad raha anda.

See näitaja pole olnud veel kunagi nii karm kui nüüd. Sama sõnumi Euroopast annab indeksi iTRAXX liikumine, mis lihtsustatult mõõdab laenuandjate usku Euroopa tugevaimatesse laenuvõtjatesse – mida kõrgem on indeks, seda halvemini peaks ka laenud olema ettevõtetele kättesaadavad.

21. novembril saavutas indeks oma ajaloo kõrgeima taseme. See tähendab, et hoolimata keskpankade jõupingutustest teha süsteem uuesti likviidseks ei leia raha teed lõppklientideni.

Sellel on mitu põhjust. Esiteks peavad pangad aitama iseendid. Pankadeni peab jõudma kindlustunne, et häda korral saavad nad abi. Seejärel peab saabuma kindlus, et olukord pankadevahelisel turul on muutunud stabiilseks. Samal ajal peavad finantsasutused lahendama ära eilsed probleemid.

Paljud pangad lõdvendasid liigselt laenude andmise standardeid ning paljud investeeringuid tegevad ettevõtted soetasid viimaste aastate buumi jooksul vara ilma pädeva analüüsita. Nüüd on selle tagajärjeks suurenevad laenukahjumid ja kivina kukkunud varahinnad, kuid ka selline vara, millega praegu üldse kaubelda ei saa.

Teiseks ei usalda pangad majanduse väljavaateid ja arvestavad sellega, et ettevõtetel ja inimestel, kes soovivad laenu võtta, on ees halvemad ajad.

Alles seejärel, kui taastub usaldus, kui finantsasutuste bilansid on eilsetest probleemidest puhastunud, kui krediidikahjumite ulatus on suures osas teatavaks saanud, kui usk majandusse hakkab taastuma, võib hakata lootma, et raha saab tunduvalt kergemini ja odavamalt kui praegu ja lähitulevikus. Uute kriiside ennetamiseks tuleb uuendada ka regulatsioone, kuid eesmärk ei tohi kindlasti olla ülereguleerimine. Et mitte teha pikaajaliselt rohkemgi kahju, peab siin rõhk olema sõnal «tark», mitte «massiivne».

Praegu, kui krediidikahjumite ulatus on täielikult kokku arvutamata ning tarbijate seas süveneb pessimism, pole alust arvata, et olukord võiks paraneda märkimisväärselt kiiremini ka juhul, kui ei tule uusi tagasilääke.

Ka Eesti majandusolukord halveneb enne normaliseerumist ja uut tõusu veelgi. Vahepealne kainenemine peab aitama majandust puhastada ebaefektiivsetest äridest, vähendades siseturule suunatud majandussektorite osakaalu ning vähendades täätajate palgakasvu ootusi.

Kaugemas perspektiivis – juhul kui õnnestub tagada stabiilsem keskkond (sh maksude osas, suhete valdkonnas Venemaa jt riikidega), millega kaasneb pikaajalise konkurentsivõimega välisturgudele suunatud majandusvaldkondade arendamise ja toetamise keskkond, kuid mille regulatsioonid ei tohi olla liiga jäigad – on praegusel kriisil tulevikule positiivne mõju. Selle nimel peab järgnevate aastate jooksul kõvasti tääd – ja koostääd – tegema.

Allikas: 25.november 2008.a. Postimees

Rotermanni kvartali innovaatilisus on saanud 2008. aastal palju positiivset tagasisidet.

 

Esmalt pärjati AB Kosmos arhitekte Eesti riikliku kultuuripreemiaga ja Tallinna linnapea tänukirjaga Rotermanni kvartali ajaloolisse keskkonda sobiva julgelt kaasaegse uushoonestuse projekteerimise eest. Seejärel anti arendaja Rotermann City Oü-le ja arhitekt Vahur Sova´le Rotermanni Kruubiveski suurepärase restaureerimistää eest ajaloolises täästuskvartalis Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tänukirjad.

Rotermanni tänava terviklahendus (led-tänavavalgustid, valgustusega plastistmed, prügikastid, taimekonteinerid) sai disainiauhinna Bruno jagamisel rekordiliselt kolmekordse tunnustuse – nii tootedisaini, disainiprojekti ja kui ka design management`i kategoorias.

 

9. oktoobril tunnustati kvartali kinnisvaraarenduslikku poolt – Tallinna linnapea Edgar Savisaar andis Tallinna Ettevõtluspäeva lõpetamisel Rotermanni kvartalile (arendaja Rotermann City Oü) parima arendusprojekti tiitli.

Konkursi eesmärgiks oli tunnustada ettevõtteid, kelle teostatud kinnisvaraarendusprojektid aitavad kaasa kaasaegse, ettevõtlust soosiva linnaruumi kujundamisele ning atraktiivse elukeskkonna loomisele. Hinnati viimasel kahel aastal algatatud projekte, mis on valminud või valmivad pealinnas 2008. aastal ja investeeringute maht on enam kui 50 miljonit krooni.

Rotermanni kvartali arendusprojekti iseloomustab elustiilide paljusus, keskkonna mitmekesisus, linnalik tihedus ja avaliku ruumi erinevad kujundused.

Auhindade üleandmisel rõhutas linnapea Edgar Savisaar vajadust toetada ja tunnustada majanduslanguse ajal ettevõtjaid, et neil jätkuks jõudu raskustele vastu panna ja tõusutrendi positiivselt reageerida. „Just ettevõtlus, eelkõige välisturgudele orienteeritud tootmine on see, mis peab aitama Eesti majanduse kraavist välja tuua,’ rääkis linnapea. „Tallinn püüab erinevate meetmetega sellele igati kaasa aidata, kuid äärmiselt oluline on ettevõtjate endi pealehakkamine – tänased auhinnasaajad on näidanud, et neil jätkub tahet edasi liikuda ning Tallinna linn tunnustab seda igati.“

 

Juba on väga positiivset tagasisidet saanud ka kvartali kaks kõige värskemat hoonet: Vana ja Uus Jahuladu (arhitektid Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi ja Youko Azumakawa). Nende kahe vastvalminud hoonega tõestab Rotermanni kvartal kui Tallinna kinnisvaraarenduse lipulaev taas, et kõigile nõuetele vastav büroohoone võib olla arhitektuuriliselt erakordselt põneva lahendusega.

 

Rotermann City Oü on seadnud arendustegevuses eesmärgiks, et inimene tunneks ennast linnaruumis võimalikult hästi ning et teda ümbritsev atmosfäär pakuks vaatajale esteetilist naudingut.

Rotermanni kvartali arendusprojekti raames on loomisel multifunktsionaalne miljääväärtuslik oaas otse linnasüdamesse.

  

Rotermann City Oü

   

PS. Oleme nõus enne üürnike sissekolimist korraldama ajakirjanikele värskelt valminud Vanas ja Uues Jahulaos tutvustavaid ringkäike – need kaks väga originaalsel moel vana ja uut kokku sobitavat hoonet on tõesti uudistamist väärt.

   

Kontakt:

Delia Pihl

Tel: 6264206

E-mail: delia.pihl@rotermann.com

Konkreetsemalt äeldes tuleks esimese asjana tähelepanu päärata isikuandmete õigsusele. Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud maakleri Maia Daljajeva sõnul peab üürnik kindlasti üürileandjalt nõudma üüritava elamispinna omandiõigust tõendavat dokumenti.

See on koht, kus nii mõnigi osav üürileandja võib tulevast üürnikku petta.

Leping olgu detailne ja ilma ‘üllatuste’ võimalusteta

üürilepingus tuleb täpselt fikseerida ka poolte õigused ja kohustused. Sealhulgas asjad, mille eest peab üürnik tasuma lisaks üürile. ‘Sageli on ilma maakleri vahenduseta sõlmitud üürilepingud üsna üldsõnalised,’ tõdes Pindi Kinnisvara atesteeritud maakler Tiia Sooaluste.

Näiteks märgitakse, et lisaks üürile tasub üürnik kommunaalkulud. ‘üürileandja aga ei maini, et korterelamu renoveerimiseks on võetud mitmeaastane laen ja selle igakuised tagasimaksed sisalduvad samuti kommunaalmaksete arvel,’ lisas Sooaluste.

Viimase sõnul peaks laenukulu maksma korteriomanik, et tagada oma vara väärtuse säilimine ja parendamine. Daljajevi sõnul oleks tark lepingus ära märkida ka kõiksugused lisakohustused- ja õigused. Näiteks kas omanik on nõus koduloomadega oma elamispinnal või mitte.

Tähtajalist lepingut on lihtsam üles äelda

Kuigi üürilepingut võib sõlmida nii tähtajatu kui tähtajalisena, tuleks siiski kindlalt määrata lepingu pikkus. Põhjus selleks on imelihtne. Tähtajatut lepingut on vastavalt seadusele võimalik üles ütelda kolmekuulise etteteatamise järel.

Number

  • 3 kuud on vastavalt seadusele etteteatamisaeg, mille järel on võimalik tähtajatut lepingut üles ütleda.

Tähtajaline leping lõpeb tähtaja määdudes. Lisaks tuleks lepingus kindlasti ära määrata üüritasu suurus kuus, tasumise kord, igakuine maksekuupäev ning makseviis.

Kõige rohkem on üüriliste puhul probleeme just õigeaegse maksmisega. Lisaks ei tohiks lepingust välja jätta ka tagatist ning selle suurust. Tagatise olemasolu lepingus hakkab rolli mängima just siis, kui üürnik üürimaksetega viivitab või jätab need sootuks tasumata. Sellisel juhul on üürileandjal õigus oma nõuded tagatise arvelt rahuldada.

Lisaks üürilepingule kasutatakse n-ä lepingulisana üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on fikseeritud erinevate mõõdikute näidud üleandmise hetkel.

Samuti tuleb aktis fikseerida korteri seisukord, selle sisustus ning sinna jäetav määbel, mitu võtit üle anti, parkimiskoha plaan, korteriühistu kontaktid ja muu selline. Näiteks võib jäetavast määblist-tehnikast koostada lausa nimekirja, millelt lepingu lõppedes hea näpuga järge ajades vaadata, mis alles ja mis mitte.

Omapäi maaklerita üürimine on riskantne

Daljajevi sõnul tuleks lepingule kindlasti lisada ka fotod, millelt on näha pinna seisukord, määbel ning tehnika ja muud sisustuselemendid.

Kõik maaklerid aga nõustusid, et enne üürilepingu sõlmimist kui ka hinnas kokku leppimist tuleks kindlasti maakleriga nõu pidada, kuna vaid kinnisvaraportaalide ja sõprade-tuttavate info ei pruugi alati adekvaatne olla.

‘Parim variant on kindlasti päärduda kinnisvarabüroo poole, kellel on olemas seadusega kooskõlas juriidiliselt korrektsed lepingud,’ rõhutas Sõmerik. Ilma korraliku lepinguta võib nii üks kui teine osapool valusalt vastu näppe saada.

Enne vaata korter üle

Jaanus Tepomehe sõnul, kes on üürikorterites elanud viimased paar aastat, on üüripinda pea võimatu leida just õppeaasta alguses, kui kõik tudengid on korterijahil.

‘Kohati tundub see lausa müstiline protsess,’ tõdes ta. Enne sobiva korteri leidmist käis ta läbi pea 20 korterit. Tepomees on korterit otsinud nii maakleri abil kui ka isepäi. Siinkohal ei oska ta soovitada, kumb oleks õigem – kas ise otsida või maakleri abi paluda. Temal on olnud juhtumeid, kus sobivat korterit vaatama minnes teatab maakler, et pind on juba läinud või enam ei saa. Hoolas tasub olla tehnikaga, mis korterisse jäetakse. Kui miskit on katki, peaks ikka omanik ära parandama, mitte üürnik. ‘Mul oli ükskord juhtum, kus ei vaadanud kõike üle ja pärast oli parandamisega vaja näha palju vaeva,’ lisas Tepomees.

Kommentaar

Liina Naaber-Kivisoo
advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN vandeadvokaat

üürileandjad peaksid lepingut sõlmides olema väga põhjalikud. Kui ei soovita kasutada seaduses sätestatud regulatsiooni, siis on vajalik mõlema poole õigused ja kohustused lepingus täpselt reguleerida. Leping võiks olla sõlmitud ka tähtaegsena, muidu on võimalik leping ilma põhjuseta kolmekuulise etteteatamisega üles ütelda. Tähtajalist lepingut saab üles ütelda ainult mõjuval põhjusel.

Kindlasti peab olema kokkulepitud tagatis, et juhul kui üürnik jätab üüri maksmata, oleks võimalik üürileandja nõuded selle arvelt rahuldada. Tagatise suurus võiks olla sõltuvuses võimalike nõuete suurusega. Oluline on täpsustada ka üürniku remondikohustus, kui soovitakse, et ka üürnik remonti teeks. Seadus sätestab remondi tegemise valdavalt üürileandja kohustusena.

Võlaõigusseadus sätestab ka, et kui üürnik üüripinda parendab, siis on tal õigus üürileandjalt nõuda üüripinna väärtuse tõusmise korral kompensatsiooni. Kui üürileandja ei soovi seda maksta, on vajalik selles eraldi kokku leppida.

Oluline on fikseerida üüripinna seisukord enne üürile andmist ja samuti ka hiljem üürnikult tagasi saamisel. Muidu on hiljem keeruline tõendada, et üürnik on midagi ära lõhkunud või muul moel kahjustanud. Seda võiks teha pildistades ning kirjeldades. Vastava materjali peaks lisama üleandmise-vastuvõtmise akti, mille mõlemad osapooled allkirjastavad. üüripinna seisukorra fikseerimine enne üürile võtmist ja hiljem tagasi andmisel on oluline ka üürniku jaoks, sest see võib välistada üürileandja hüpoteetilisi nõudeid seoses pinna kasutamisega.

tasub teada
Viis asja, mida peaks tegema …
    … üürileandja

  • Sõlmida põhjalik ja läbimõeldud tähtaegne leping
  • Kokku leppida tagatis
  • Täpsustada üürniku remondikohustus
  • Fikseerida üüripinna seisukord enne üürile andmist ja hiljem tagasi saades
  • Tutvustada maja sisekorra-reegleid
    … üürilevõtja

  • Kokku leppida üüri tõstmise süsteem
  • Täpsustada lepingu lõpetamise võimalused
  • Kokku leppida, millistel juhtudel on võimalik üüri vähendada
  • Kanda kinnistusraamatusse üürimärge
  • Fikseerida üüripinna seisukord enne üürile andmist ja hiljem tagasi saades

Allikas: 24.november 2008.a. äripäev 

Tampere sõnul on kinnisvaratehinguid tehtud ka kõige raskematel aegadel. Siiski määnis ta, et kuna laenutingimused lähevad karmimaks, on müümine ja ostmine keerukam ja tehingute arv kahaneb.

‘Pangad saadavad välja signaali, et probleem pole majanduses, vaid neil endil. Praegu on neil rohkem muresid kui meil,’ märkis Tampere. Ta ei pea kinnisvara ostuturu suremist tõenäoliseks isegi teoreetilises plaanis.

Laenutingimused karmid

Küll on olemas võimalus, et panga laenutingimused muutuvad raskeks. ‘Kui asi jõuab nii kaugele, et pangad küsivad poole omafinantseeringuks, siis kui kiirelt korjab inimene kokku 500 000 krooni? See on ebameeldiv külg, aga loodame, et see nii ei jää,’ märkis ta. Tampere sõnul tuleb loota, et Rootsi pankadel jätkub omakapitali, et see kriis üle elada.

Kinnisvaras läheb rõhk seniselt ostuturult üüriturule, ennustas kinnisvarafirma Uus Maa juht Jaanus Laugus. Kallima kinnisvara omanikud võivad praegu müümise edasi lükata, odavama kinnisvaraga siiski kaubeldakse, lisas ta. ‘Eramute ja kruntide sektoris on kõige raskem,’ lisas ta.

Kartust, et kinnisvaraturg võib maailmamajanduse kriisi jätkumisel välja surra, nimetas Laugus liiga karmiks prognoosiks. Kinnisvaraturu elujõulisus ei sõltu tema sõnul siiski vaid laenuandjatest, sest kõik ostutehingud ei põhine laenudel. Tema hinnangul on selliseid tehinguid umbes kolmandik.

Laugus ennustas, et järgmine aasta tuleb tõenäoliselt raskem kui tänavune ja suure tõenäosusega muutuvad panga intressinumbrid.

Kinnisvarahinnad aga tema sõnul enam palju madalamaks minna ei saa, sest niigi müüakse praegu kinnisvara omahinna lähedal. Natuke odavamaks saab minna vaid kallim kinnisvara.

Hinnalangus on finišis

Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul saavad inimesed ka järgmisel aastal eluasemelaenu endale lubada, kuid pangad vaatavad tähelepanelikumalt klienti.

Rehe sõnul ei ole pilt nii dramaatiline, et kinnisvara ostuturg võiks mingil hetkel välja surra, sest inimesed enam laenu ei saa.

‘Raha on olemas ja ka kliendid on olemas,’ kinnitas ta ja lisas, et ka kliendid on ettevaatlikumad.

taust
  • Arco Vara Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juhataja Tõnu Luts ütles intervjuus aripaev.ee-le, et kui maailmamajanduses kriis jätkub, siis teoreetiliselt on võimalik, et Eesti turul laenude väljastamine kinnisvara soetamiseks lõpetatakse sootuks või viiakse tingimustele, millega enamikul inimestel ei ole võimalik toime tulla – see suretaks täielikult välja ka kinnisvara ostu-müügituru.

Allikas: 25.november 2008.a. äripäev

Tallinna südalinn on taas kahe erakordse hoone võrra rikkam. Sajandivanune Rotermanni jahuladu – Vana Jahuladu – on saanud värske kuue ning unikaalse naabri Uue Jahulao näol.

Rotermann City on seadnud esimese kinnisvaraarendajana eesmärgiks ületada Tallinna linnaplaneerimises valitsevat halli keskpärasust  lisades linnapilti vaid kõrgtasemel arhitektuuri. 

1829. aastal alguse saanud Rotermanni täästuskvartal elab läbi uuestisündi. Ajaloolised paekivihooned renoveeritakse ja seotakse kvaliteetse kaasaegse arhitektuuriga. Arhitektid Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi ja Youko Azumakawa on sidunud sajandivanuse Rotermanni Jahulao kõrvalasuva uue büroohoonega, ühendades kvartalile omaselt uue ja vana. Hooned on omavahel ühendatud klaasist aatriumiga – nii saab üürida büroopindu, mis ulatuvad läbi mõlema maja. Rotermanni kvartali juugendlike ja historistlike joontega ansambel moodustab Tallinna kesklinnas harvaesinevalt ühtse arhitektuurse keskkonna. Kvartali arendaja Rotermann City näeb ette vanade paekivihoonete ja moodsa arhitektuuri sidumist ning funktsionaalse mitmekesisuse loomist. äsjavalminud Uus ja Vana Jahuladu on oma värske arhitektuurse lähenemisega pälvinud nii arhitektide kui laiema avalikkuse positiivse tähelepanu.

Viimase suurema tunnustusena tuleks märkida ära Tarmo Luisu ja Margus Triibmanni loodud Rotermanni tänava terviklahendus (led-tänavavalgustid, valgustusega plastistmed, prügikastid, taimekonteinerid), mis äsja välja kuulutatud disainiauhindade jagamisel pälvis rekordiliselt kolmekordse tunnustuse (nii tootedisaini, disainiprojekti ja kui ka design management`i kategoorias)!

 

Rotermanni kvartalile iseloomulikult on vastvalminud hooned tõesti eripärased. Nii näiteks on Uue Jahulao fassaad kaetud väga moodsa cor-ten terasplaadiga, mis jätab majast maalilise ja muutuva ilme – tänu ilmastikuoludele oksüdeerub see oranžiks. Lisaks tõmbavad tähelepanu ekstra suured aknad, mis avanevad Rotermanni linnaväljakule – tulevasele kvartali tuiksoonele. Vastvalminud majade boonuseks on samuti võimalus liftiga maa-alusest parklast otse büroosse sõita.

 

Esimesel korrusel on kaubandus- ning üleval büroopinnad. Omanäolisi ja kordumatuid äri- ja büroopindu saab üürida suurusvahemikus 50 kuni 960 m2.

 

Vastvalminud majadesse tuleb esimene sära ja elu sisse juba novembri alguses. Nimelt on Tallinn Fashion Week valinud Uue ja Vana Jahulao oma ürituste toimumiskohaks: 1.- 8. novembrini leiavad seal aset eesti tippmoeloojate näitused ja show`d.

   

Kontakt:

Delia Pihl

Tel: 6264206

E-mail: delia.pihl@rotermann.com.

Rotermann Grupp Oü ja Rotermann Eesti Oü koos tütarettevõtetega asuvad alates 3. novembrist k.a uutes ruumides Rotermanni kvartalis Uue Jahulao III korrusel.

Vastvalminud Rotermanni tn 8 hoone on kaasaegse arhitektuuri silmapaistev näide, kus arhitektid Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi ja Youko Azumakawa on ühendanud uue büroomaja sajandivanuse Rotermanni Jahulaoga, sidudes  kvartalile omaselt uue ja vana. Hooned on liidetud omavahel klaasist aatriumiga ja tekkivad büroopinnad ulatuvad läbi mõlema maja. Nende kahe vastvalminud hoonega tõestab Rotermanni kvartal kui Tallinna linnaplaneerimise pioneer taas, et kõigile nõuetele vastav büroohoone võib olla ka arhitektuuriliselt erakordselt põneva lahendusega.

Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte Rotermann Grupp tegutseb lisaks Eestile ka Venemaa, Ukraina ja Läti turul. Grupi suurim arendusprojekt Eestis hõlmab 2,4 hektari suurust ala Rotermanni täästuskvartalis Tallinna vanalinna, Viru väljaku ja sadama vahelisel alal, kus nähakse ette sajandivanuste täästushoonete ning moodsa arhitektuuri sidumist ja funktsionaalse mitmekesisuse loomist.

Määdunud kuul tunnustas Tallinna Linnavalitsus kinnisvaraarendust ja linnapea Edgar Savisaar andis Tallinna Ettevõtluspäeva pidulikul lõpetamisel Rotermanni kvartalile (arendaja Rotermann Grupi ettevõte Rotermann City Oü) parima arendusprojekti tiitli. Konkursi eesmärgiks oli tunnustada ettevõtteid, kelle teostatud kinnisvaraarendusprojektid aitavad kaasa kaasaegse, ettevõtlust soosiva linnaruumi kujundamisele ning atraktiivse elukeskkonna loomisele.

Rotermanni kvartalit arendatakse kolmes etapis ja kokku valmib aastaks 2012 ligi 80 000 m² kaasaegset elamis-, kaubandus- ning büroopinda.

 

Uus aadress:
Rotermann Grupp Oü
Rotermanni tn 8
Tallinn 10111
Tel: (+372) 6645 210

  • 1
  • 2

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus