Kuu: juuli 2009

Rotermanni käsitää- ja disainiturult leiab nii traditsioonilisi käsitääkaupu, nagu kudumid, lapitehnikas asjad, sepised, nahkehistää, puidust tooted, tikandid jm, aga ka disainitooteid, nagu ehted, maalid, rahvusmustritega tekstiilkotid, titeriided. Pakutakse ka klassikalisi suveniire, mida sobib kinkida välismaal elavatele sõpradele. Erilisemad leiud on riidest mähkmed, puuetega inimeste tehtud rahvuslike motiividega näputää, mobiiltelefonide ja arvutite negatiivset kiirgust neutraliseerivad kiibid ja rahata tehtavad heateod, mida vahendab õnnepank.„Käsitää- ja disainiturg on hea võimalus endale midagi unikaalset soetada. Käsitää on eestlaste üks lemmikharrastusi ning turul on see näha kogu oma mitmekesisuses,” kommenteeris turu projektijuht Merilin Pärli. „Jätkame sellega oma Eesti asja ajamist,” rõhutas ta.Turul saab nälga peletada kohapeal suitsutatud kalaga ja kaasa osta kauneid Eesti poti- ja lõikelilli, mis ka kenaks kimbuks sätitakse. Lilled ja kohapeal suitsutatud kala on saadaval ka Rotermanni toiduturul, mis jätkab oma tavapärastel aegadel, K-R kell 10-19 ja L kell 10-17. Rotermanni 3 turg asub täpselt kobarkino taga. Vt ka www.rotermanniturg.ee!  Lisainfo: Merilin PärliRotermanni 3 turu projektijuht Rotermann City OüRotermanni 810111 TallinnTel: 56 505 695E-post: merilin@rotermanniturg.eewww.rotermanniturg.ee

Buu­mi ajal oli kin­nis­va­ra­maak­le­ri­tel ta­vaks ju­tus­ta­da, et kin­nis­va­ra jä­re­le on ala­ti nõud­lust, sest ini­me­sed ju ik­ka sünni­vad, abiel­lu­vad, la­hu­ta­vad – elu on pi­de­vas lii­ku­mi­ses. 

Põhimõtte­li­selt on see õige jutt, isea­si mil­list hin­na­ta­set ja te­hin­guak­tiiv­sust sel­le­ga põhjen­da­tak­se.

Sündi­va-abiel­lu­va-la­hu­ta­va kon­tin­gen­di kraes­se saab aja­da osalt vii­ma­sel ajal ilm­ne­nud tu­ru elav­ne­mi­se mär­gid. Näi­teks fak­ti, et eri­ne­valt ta­va­lis­test aas­ta­test, kus äge ost-müük toi­mus ke­va­del ning kesk­su­vel saa­bus ra­hu­ne­mi­ne, tõotab tä­na­vu hoo­pis juu­li ku­ju­ne­da Tal­lin­na kin­nis­va­ra­tu­rul se­ni­se aas­ta kõige ak­tiiv­se­maks kuuks.

Süda­su­vi­ne ak­tiiv­sus po­le­gi nii ime­lik, kui ar­ves­ta­da, et elua­se­me­hin­nad on vii­ma­se aas­ta­ga lan­ge­nud märk­sa kii­re­mi­ni kui sis­se­tu­le­kud, li­gi 16-prot­sen­di­ne tää­puu­dus (Eu­ros­ta­ti and­me­tel) tä­hen­dab, et 84 prot­sen­dil tääst hu­vi­ta­tud isi­ku­tel on tää ole­mas, pan­gad po­le elua­se­me­lae­nu­de väl­jas­ta­mi­sest täie­li­kult loo­bu­nud ning eu­ri­bor on vä­ga ma­da­lal ta­se­mel.

Nii mõnel­gi ju­hul võib eluase­me ost­mi­ne ol­la prae­gu pal­ju mõist­li­kum samm kui ke­set buu­mi, mil se­da eks­li­kult vä­ga tar­gaks te­ge­vu­seks pee­ti. Kas võib­ki siis nüüd äel­da, et kin­nis­va­ra­tu­ru põhi on käes?

Pelglikkus püsib

Psühho­loo­gi­li­ne taust, mis va­he­peal ini­me­si hul­lu­ta­da ai­tas – soov oma ela­mis­tin­gi­mu­si pa­ran­da­da – po­le muu­tu­nud. See soov on eest­las­tes en­di­selt ole­mas, kuid pa­ra­ne­nud on aru­saa­mi­ne oma te­ge­li­kest võima­lus­test ja sel­lest, mis pä­ri­selt kva­li­teet­kin­nis­va­ra mõõdu väl­ja an­nab. Va­li­ma­tu os­tu­hul­lu­se kor­du­mi­ne en­ne 10–15 aas­tat, kui pea­le on kas­va­nud uus põlv­kond kin­nis­va­raost­jaid, ei ole tõen­äo­li­ne. Pelg­lik­kus ise­gi mõist­li­ke te­hin­gu­te ees võib pü-si­ma jää­da mõneks aas­taks – siin sõltub pal­ju Ees­ti mak­ro­ma­jan­dus­li­kest suun­du­mus­test.

 

Tei­ne täh­tis nõud­lust mõju­tav te­gur on lae­nu­de kät­te­saa­da­vus. Tea­tud ma­hus pea­vad pan­gad kin­nis­va­raost­jai­le lae­nu­de and­mist jät­ka­ma kas või sel­lepä­rast, et oma fi­nant­see­ri­tud aren­dus­te­le või hät­tajää­nud lae­nuvõtja­te va­ra­le ost­jaid lei­da. Ku­na hin­nad on tub­lis­ti lan­ge­nud, võib väl­jaan­tud lae­nu­de ma­hu vä­he­ne­mi­ne jät­ta olu­kor­rast pet­li­ku mul­je – ko­gu müügis ole­va kin­nis­va­ra ost­mi­seks po­le­gi ost­jail prae­gu va­ja sa­ma pal­ju lae­nu kui eel­mi­sel aas­tal.

Int­res­simää­ra­delt, mis sa­mu­ti kin­nis­va­ra­hu­vi­lis­te os­tujõudu mõju­ta­vad, võib lä­he­ma viie aas­ta jook­sul oo­da­ta vä­ga eri­ne­vaid aren­guid. Ena­mi­ku lae­nu­de baa­siks olev eu­ri­bor, na­gu äel­dud, on prae­gu vä­ga ma­dal, aga sel­lest ei to­hi las­ta en­nast ui­nu­ta­da, sest eel­du­sel, et paa­ri-kol­me aas­ta pä­rast on eu­roa­las def­lat­sioo­ni ase­mel prob­lee­miks saa­nud inf­lat­sioon, on ka eu­ri­bor tõus­nud mi­tu kor­da kõrge­maks. Võima­lus, et eest­las­te­le kom­pen­see­riks osa sel­lest tõu-sust meilt küsi­ta­va ris­kip­ree­mia vä­he­ne­mi­ne, on sa­mal ajal vä­ga kaht­la­ne.

äär­mus­li­kul ju­hul – kui juh­ti­vad ma­jan­du­sed krii­si lee­ven­da­mi­se eesmär­gil pai­su­ta­tud ra­ha­pak­ku­mi­se ta­ga­sitõmba­mi­se­ga hil­jaks jää­vad – võib aga kin­nis­va­ra jäl­le ka in­ves­tee­ri­mi­sob­jek­ti­na pä­ris po­piks muu­tu­da, sest pan­ga­kon­tol või ra­ha­tu­ru­fon­dis on ra­ha inf­lat­sioo­ni eest hal­ve­mi­ni kaits­tud kui kin­nis­va­ras või akt­sia­tes.

Allikas: 22.juuli 2009.a. Eesti Päevaleht

Korduvalt on tulipunkti küsimuseks olnud, kas kinnisvaramaakleri amet mitte mõttetu amet pole. Neid tulipunkte kroonivad tavaliselt inimesed, kes on suutnud oma vara realiseerida ilma maakleri abita ning kuulutavad, kui edukalt nad hakkama said.

Ma ei kaitse tingimusteta kõiki maaklereid. Kahjuks on siiani Eestis ka selliseid teenuseosutajaid, kellest tõesti kliendil kasu pole. Siinkohal aga on võimalik maakleri valikul kasutada erialaorganisatsioonide- Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda- abi.

Järgnevalt toon aga välja professionaalse maakleri peamised kasutegurid, mida tegelikult peaks iga klient teenuseosutajalt ootama.

õiglase müügihinna määramine. Vara omanikul puudub tavaliselt igasugune ülevaade turul toimuvast. Tal puudub ligipääs värskelt tehtud tehingute andmebaasidele ning seetõttu otsustab ta vara müügihinna analoogsete, kuid tihti ülehinnatud müügipakkumiste pealt. Lisaks liidab omanik müügihinnale nn oma kodu emotsiooni koefitsendi, mis teatavasti võõrale inimesele ei maksa punast krossigi. See aga peletab eemale vähesedki ostjad. Need on esimesed vead, mida maakler ei tee. Mainekates vahendusbüroodes on lisaks maakleritele/hindajatele ka analüüsikeskused, mis „toidavad“ maaklereid pidevalt värske turuinfoga. Maakleri välja äeldud reaalne müügihind võib omanikke hirmutada, vihastada või solvata, kuid maakleri tää on äelda kliendile tõde. Lisaks informeerib hea maakler kliente perioodiliselt turu muutustest, andes neil värsket infot misiganes asjaolude kohta, mis vara realiseerimisel olulised on.

Juriidiline tugi ja finantsalane nõustamine ning tehingu korrektne teostus. Enamus tehinguid ei kujuta endast vaid notaris ühe dokumendi vormistamist. Tehingu eduka läbi viimiseks on vaja välja selgitada objekti võimalikud eripärad, maakleri tää on ostjale leida sobivaim laenupakkumine, üürilepingute korral aga tuleb vormistada poolte adekvaatne õiguslik kaitse. Võimalike juriidiliste ohtude nimekiri on liiga pikk, et seda siinkohal välja tuua. Seetõttu soovitan tutvuda algselt äripäeva ja Pindi Kinnisvara poolt valja antud kinnisvarakäsiraamatuga, kus on väga põhjalikult erinevad õiguslikud probleemid nii müügi- kui üüritehingu puhul välja toodud. Lisades siia kõikvõimaliku asjaajamise- reklaamide tootmine ja ilmutamine, dokumentatsiooni ettevalmistamine, vajadusel ka kliendi psühholoogiline ning finantsnõustamine- määrab maakleri olemasolu palju.

ülaltoodud funktsioonid on maakleri puhul kõige olulisemad. Sisuliselt on esimene blokk neist meedikute keeles diagnoosi panemine ning teine blokk tulemuslik ravi.

Tõrvatilke meepotis on kahjuks alati igas tegevusvaldkonnas ning kinnisvarasektorgi pole sellest puutumata. On arste, kes ravivad iga väiksematki nohu ning kopsupõletikku sama grupi antibiootikumiga. On arste, kes haava operatsioonijärgselt kinni õmmeldes unustab tampooni haava- kes poleks selliseid lugusid kuulnud? Folkloori jõud ja sellest tulenevad mainekuvand ning hirm, kehvemal juhul isegi viha, on suur, kuid siiski on otsustanud inimesed meedikute abi kasutada- kui välja arvata paadunud rahvameditsiinifännid, sest tõepoolest, teatud haigusi/vigastusi saab edukalt ravida ka ainult pärnaõietee või teelehega.

Kindlasti ei võrdle ma kvalifikatsiooni poolest kinnisvaramaaklereid ja arste. See oleks viimaste suhtes lugupidamatu. Antud võrdluse mõte on, et iga amet on ellu kutsutud mingil kindlal põhjusel- turg, mis ei tugine nõudlusel, peaks olema ammu välja surnud. Kinnisvaramaaklerite abi aga kasutab üha rohkem inimesi. Järelikult on selleks vajadus.

Lõpetuseks julgen ka tunnistada, et hoolimata varasemast kinnisvaramaakleri tääkogemusest ning hetkelgi värske turuinfoga pidevalt kursis olemisest olen kõikide perekondlike varade ostmisel-müümisel kasutanud elukutselise kinnisvaramaakleri abi ning pole siiani veel pettunud. Olen veendunud, et saaksin müügitääga ka ise hakkama. Kui aga ostuhuviline saab ühest pangast negatiivse vastuse või ta teeb mulle kahjuliku maksetingimuste ettepaneku, enamgi veel, kui ta püüab tehingut juriidiliselt keeruliseks ajada, siis nõuab see päevade pikkust tääd, et leida lahendused ja kompromissid. Ja loomulikult hoidku taevas selle eest, kui ma veel vale müügihinna peaks varale määrama… Lihtsam ja närvesäästvam, kõiki asjaolusid arvestades lõpuks ka odavam on see tää suunata neile, kes sellega igapäevaselt tegelevad.

Allikas: ehitusuudised.net 09.07.2009.a.

Eestis on palju entusiaste, kes enda koduhoovi kogunud päris muljetavaldava kollektsiooni nõuka aegseid masinaid – motikatest soomukiteni. Nüüd on neli ettevõttlikku poissi – Erki Laur, Kristjan Luts, Tanel Soosaar ja Meelis Tammemägi – kogunud need masinad kokku üheks suurejooneliseks näituseks. Rääkides veel poiste unistustest, siis pikemas perspektiivis on kavas luua aastaringselt avatud tehnikamuuseum asukohaga Tallinna kesklinnas, hooajaline näitus Rotermanni kvartalis on vaid esimeseks sammuks sel teel.

Tehnikanäituse väljapanekus on esikohal nõukogude ajal tsiviilkasutuses olnud mootorrattad ja sõiduautod, kuid välja on pandud ka militaarsed sõiduvahendid ja veesõidukid. Linnalahingu simulatsioonis on soomukid BTR ja BRDM, samuti Nõukogude sõjaväe veoautod GAZ 65 ja ZIL 157 ning maastikuauto UAZ erinevad modifikatsioonid. Lisaks turgutab nostalgiasoont nõukogudeaegne taksopeatus, kus pargivad Volga-taksod ja bensiinijaam miilitsa „sidruniga”. Janu aitab kustutada kollane kaljavaat, kust on võimalik ka lahtist kalja osta!

Esemelist väljapanekut toetab videoprogramm. Ning mis kõige põnevam – osa eksponaate on mõeldud ka lähemalt uurimiseks, külastajatel on lubatud sisse istuda või kapotikaane alust lähemalt uurida. Nii on taas võimalik katsetada müsteeriumit – kuidas ikkagi mahtus „Zaporoshetsisse” 5-liikmeline perekond koos seenekorvide ja Pontuga. Lisaks on võimalik tellida ringkäik asjatundliku giidi juhtimisel või istuda Volga-taksosse ja teha üks tiir linnas.


Kuidas näitusepaik üles leida?

Tehnikanäitus asub võimsas Rotermanni Elevaatorihoones sissepääsuga Ahtri tänavalt. Koos ülevaatega nõuka-aegsest tehnikamaailmast saab külastaja ka erakordse arhitektuuri-elamuse, sest arhitektuurimälestisena hoitav Elevaatorihoone on Eesti täästusarhitektuuri üks silmapaistvamaid, huvitavamaid ja väärtuslikumaid esindajaid.

Rotermanni täästuskvartali kõige suurejoonelisema hoone ehituslugu algas 1900. aastal, 1904 sai elevaatorihoone kõrgust juurde (arhitekt: E. L. Christoph) ning 1930 ehitati viljaelevaator põhjalikult ümber. 1930. aasta viljaelevaatori eksterjäär on säilinud suuremalt jaolt muutumatul kujul käesoleva ajani. Elevaatorihoone kõrgus 24 m on ka Rotermanni kvartali uusehitiste kõrguspiiranguks.

 

Nõukogude tehnika näitus Rotermannis on avatud 30. juunist kuni 15. septembrini kell 9.30 kuni 21.00.
Piletihind: 75 krooni
Allameetrimehed tasuta.

Lisainformatsioon:

Andre Poopuu, Rotermann Eesti Oü turundusjuht
E-post: andre.poopuu@rotermann.com
www.rotermannikvartal.ee

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus