• Esileht
  • Kinnisvaramull võib lõhkeda

Kinnisvaramull võib lõhkeda

 üks osa Eestis elavaid inimesi oli laenuvõimelised ja nad otsustasid võtta eluasemelaenu. Teine osa sai tääd nende jaoks vajalike majade ja korterite ehitamisel. Ehitustäälised teenisid hästi ja muutusid ise laenuvõimelisteks. Neil endil tekkis võimalus võtta eluasemelaenu ja nad kasutasid seda võimalust. Suure osa riigi elanike prioriteediks muutus uute eluasemete soetamine, mis tingis kinnisvara- ja ehitushindade kiire tõusu. Kiirelt tõusnud kinnisvara väärtus võimaldas laenata ka tarbimiseks ja muuta oma elujärg praktiliselt üleää nüüdisaegse heaolu-tarbijaühiskonna sarnaseks. Suurtarbimine tõi kaasa paljude ettevõtete käibe suurenemise ja sealt ka majanduskasvu – ehk sisenõudlusel põhineva majanduse arengu.

Mis saab edasi? Analüütikud ennustavad, et aastal 2007 tuleb müüki vähemalt 5000 uut korterit. Kardetakse, et ei jätku piisavalt laenuvõimelisi kliente ja kinnisvara hinnad hakkavad kukkuma. Kui hinnad ka ei lange, siis nõudluse kahanedes ei ole vähemalt vaja ehitada uusi kortereid ja maju. Kõigile ehitajatele pole enam tegevust ja seetõttu ka sissetulekut. Pole enam millestki tagasi maksta laene ning ka tarbimine tuleb kokku tõmmata. Kui pangavõlglasi tekib palju, siis näeme varsti Eestis esimest korda suuremahulist kinnistute sundmüüki.

Oluliselt kahaneb sisenõudlus – see, mis meie majandust on viimastel aastatel üles kütnud. Kui väheneb ettevõtete käive, siis pole ka raha, mida palkadeks välja maksta. Mis sest, et palgad on paberil suured. Neil, kes majandusbuumi harjale ujuda ei suutnud, pole ka enam väljavaadet uut elamispinda soetada.  Oluliselt kahaneb elanikkonna võime igapäevaselt tarbida ja varasid soetada. Tulemuseks on ostujõuetus.  Arvestada tuleb ka sellega, et hinnad tõusevad iga päevaga.

ühesõnaga kokkuvõtvalt: ehitasime teineteisele elamispindu ja selle tegevuse käigus leidsime võimaluse ohtralt tarbida ja laenata. Kui aga majad ja korterid valmis, siis tuleb mõelda, mida tegelikult edasi teha ja kuidas raha teenima hakata. Kui head edasimineku varianti ei leia, siis lõhkeb ka kinnisvaramull.

Palgareform on hetkel ainuke reaalne ja käegakatsutav majanduspoliitiline meede, mis võimaldab meil leida variante ka pärast eluasemete valmis ehitamist ja laenulimiidi täis laenamist täisväärtuslikult edasi elamiseks. Palgareform tagab ettevõtluse arengu, sest motiveerib täätajaid ennast arendama ja väärtustab teadmistel põhineva, Euroopas konkurentsivõimelise tääjõu. Palgareform loob reaalse keskklassi, sest võimaldab inimestel koguda vara ning vabastab nad sundseisust elatada ennast laenudest.

Palgareform aitab inflatsiooni kontrolli all hoida ja euro kehtestamisele lähemale jõuda, sest palgad avaldavad hinnatõusule tarbimislaenudega võrreldes vähem survet.  Palka on võimalik ka investeerida ja säästa. Tarbimiskrediiti säästa ja pikaajalisteks investeeringuteks kasutada ei ole võimalik – järelikult tuleb tarbimislaen kohe ja mõtlematult sirgu lüüa. Siit tulebki oluline vahe.

Laenu võtmine ja elamufondi kiire väljaarendamine on vajalik, kuna inimestel on õigustatud ootus inimväärsele elule Euroopa Liidu liikmesriigis. Et laenud ega saavutatud inimväärne elu liiga lühikeseks ja näiliseks ei osutuks, selleks tuleb hoolitseda, et Eesti inimeste sissetulekud suureneksid ja see sissetulekute kasv oleks rajatud jätkusuutlikkuse vundamendile.

Aru tuleb saada sellest, et meie majandus on nagu arenev laps. Kui on saavutatud üks arengutase, siis tuleb hakata püüdlema teise poole. Kui gümnaasiumiharidus on käes, siis tuleb hakata omandama kõrgharidust. Kui eluasemed valmis ja laenud kaelas, siis tuleb kiirelt käima saada ekspordisuutlik teadmistel baseeruv teenuste osutamine ja tootmine. Laps vajab ülikoolis toime tulemiseks märksa rohkemaid sisendeid kui gümnaasiumis. Eesti vajab järgmisel arenguastmel palgareformi.

Kui laps ei lähe ülikooli kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist, siis hiljem on seda sammu juba palju raskem astuda. Astumata jätmine võib tähendada allakäiku. Eesti peab suutma jätkata oma majanduse konkurentsivõime tõstmist täna ja kohe. Sellest tulenevalt on vajalik palgareform läbi viia täna ja kohe. Muid majanduspoliitilisi meetmeid, mis tagaksid palgareformiga võrreldava efekti sama kiire aja jooksul, pole olemas. Majanduse omapead jätmine ilma suunava majanduspoliitikata on võrreldav lapse viskamisega tänavale koos tema äralõikamisega kõigist hariduse- ja karjääriperspektiividest.

Autor: Edgar Savisaar (majandus-ja kommunikatsiooniminister

Eesti Ekspress
21.12.2006

© 1994-2019 EKFL | Privaatsus