Skip to main content

Mõiste “korteri üldpind” tekitab segadust

‘Mind tõsiselt ärritab see, et kinnisvaraportaalides, näiteks populaarses City24-s märgitakse korteri üldpinna sisse ka keldrid-panipaigad, rõdud ja terrassid. Ma olen juba kahe kuulutuse põhjal oma aega raisanud, korterit vaatama läinud ja ikkagi pettunud,’ kurdab tallinlanna Helena, kes mitmendat kuud uut korterit ostab.

‘Kuulutuses on kõik kena ja tore. Ka ruutmeetri hind tundub sobivat, kuid kohapeal selgub, et korter on üldpinnaks märgitust 10–15 protsenti väiksem. Pealegi polegi paljudes uutes majades rõdu ka juriidiliselt korteriomandi osa. Hea veel, et auto parkimiskohta üldpinna sisse ei ole arvutatud,’ pahandab ta.

‘Ning see on kõikide ehitusfoorumite häda. Miks ei võiks portaalide haldajad eristada oma ülespandavates kuulutustes tõepoolest selle õige elupinna ja siis üldpinna, mille sisse võib arvestada rõdusid, terrasse, keldreid, panipaiku, auto parkimiskohti jms nii palju kui kulub. Kuulutused peaksid tõesti selgelt näitama pindade lahtikirjutust. Kui korteril ei ole keldriboksi, terrassi, rõdu vms, tuleb see ka välja kirjutada, kui aga on, siis olgu see ka märgitud ja korteri enda suurus vastavalt väiksem,’ teeb ta ettepaneku.

Kuidas arvutatakse korteri üldpinda?

‘Seadusandlust reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus ‘Ehitise tehniliste andmete loetelu’, täpsemalt selle 24. paragrahv ‘Korteri või mitteeluruumi kogupind’,’ ütleb ministeeriumi ehitustalituse peaspetsialist Karen Ojaperv.

‘Määrus on kahjuks mitmeti tõlgendatav, palju mõisteid on sealt kaduma läinud,’ nendib ta. Nii näiteks polegi määruses mõistet ‘korteri üldpind’.

Määruses tähistab üldpinda mõiste ‘korteri või mitteeluruumi kogupind’. See on korteri või mitteeluruumi kasutamise otstarbele vastavate kasulike pindade ning rõdude, lodžade ja terrasside avatud netopindade summa.

Rõdu, lodža ja terrassi avatud netopind on vastavalt kas kaetud või katmata rõdu, lodža või terrassi pind, mis on osaliselt või kogu ulatuses konstruktsiooniga piiratud või piiramata,’ ütleb Ojaperv.

Kust saada infot oma korteri suuruse kohta?

‘Inimesed, kes tunnevad huvi selle vastu, kuidas nende korteri kogupind on arvutatud, peaksid päärduma ehitusregistri või kinnistusosakonna poole. Samas tahan juhtida tähelepanu, et korteriomandi reaalosa üldpinna suuruse aluseks on mõistlik võtta kinnistusregistri esimese jao koosseis, millesse muu hulgas on tehtud kanne korteriomandi reaalosa üldpinna suuruse ja kaasomandi mõttelise osa suuruse kohta,’ ütleb Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Kinnistusraamatu väljavõttes märgitud korteriomandi kogupind tuleneb invent-jooniste alusel koostatud eksplikatsioonist.

Kinnistusraamatu väljavõttest saab must valgel lugeda, mis on üldpinna sees ja mis väljas. Uute korterite puhul saab seda paberit nõutada müüja käest, vanade puhul tuleb kinnistusametist või omavalitsuse arhiivist küsida.

Tunne mõisteid

Ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Ehitise ehitisealune pind määratakse 1 m² täpsusega.

Hoone suletud netopind on kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Suletud netopinna hulka ei arvata uste, akna- või muu piirdekonstruktsiooni ava ega nišši pinda, samuti lodža pinda. Hoone suletud netopind määratakse 0,1 m² täpsusega.

Ehitise avatud brutopind on ehitise pind, mida määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna. Ehitise avatud brutopinna määramisel ei võeta arvesse ehitise fassaadil asuvaid kujunduselemente. Ehitise avatud brutopinna piiriks on ehitise piiramata küljes konstruktsioonide välispindu ühendav mõtteline joon, kusjuures ehitise piiramata, kuid kaetud pinna korral on ehitise avatud brutopinna piiriks katuse horisontaalprojektsioon.

Ehitise kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa. Elamu kasulik pind on eluruumide (korterite) kasulike pindade (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. Ehitise kasulik pind määratakse 0,1 m² täpsusega.

Kasuliku pinna määramisel ei võeta arvesse ehitist kui tervikut teenindavate ruumide pindu, nagu näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu. Elamu kasuliku pinna liigid on: 1) elamispind; 2) abiruumide pind; 3) lahuspind; 4) üldkasutatav pind; 5) mitteeluruumide pind.

 

Allikas:

SL õhtuleht, 11.mai 2007