Madalseisus kinnisvaraturul on märgata taas elavnemist

Ehkki pank ei saa veel avaldada II kvartali statistikat, kinnitas panga eraisikute finantseerimise osakonna laenuhalduse juht Katrin Karhu, et esimeses kvartalis väljendus inimeste käitumises ootus – kas osta või oodata.

Tihti tehti otsus hoopis eluaseme üürilevõtmise kasuks. “See väljendus selgelt ka tulemustes: uusi kliente lisandus vähem, samal ajal suurenes keskmine laenusumma,” ütles Karhu. “Kuna teises kvartalis andis turg inimeste ootustele järele tänu pakkumise kasvule, mis alandas kinnisvara hindu, siis seetõttu laenuturg ka elavnes.”

Kuna Sampo Pank on olnud eluasemelaenude väljastamisel kliendi omafinantseeringu määra suhtes üsna konservatiivne, siis praeguses turusituatsioonis ei ole vajalik olemasolevatelt korrektse maksekäitumisega klientidelt laenule lisatagatist nõuda. Sama kinnitasid Hansapank ja Nordea.

Paanikaks pole põhjust

“Lisatagatisi ei ole esialgu põhjust nõudma hakata, sest laenu väljastamisel ja tagatislepingu sõlmimisel on juba arvesse võetud kinnisvarahindade kõikumine turul ja sellega seoses on tagatislepingutes ülekate laenusumma suhtes,“ ütles SEB Eesti ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Tõnu Sepp. “Makrotasandil toimunud sündmustest võiks märkida, et erasektori laenujäägi kasvutempo alanes 2006. a juunikuu 70%-lt selle aasta juuniks 52%-le.“

Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja Monika Meldo sõnul on pangainimesed kohtumistel kinnitanud, et vaid juhul, kui kliendil tekivad makseraskused, võib pank lisatagatisi nõuda. “Pangad ei ole suutelised kogu turult kinnisvara hinna langedes 20–30 protsenti lisatagatisi nõudma,“ lisas Meldo.

Samas kaaluvad mõned arendajad suuremate projektide sihtotstarbe muutmist – näiteks hotellideks projekteeritud ehitisi on hakatud nimetama büroohooneteks.

Ehituse hinnad stabiliseeruvad

•• Rotermann Eesti juhatuse esimehe Heiki Kivimaa sõnul on ehituse hinnad hakanud stabiliseeruma. ”Ruutmeetri hinda on keeruline äelda. Väga palju sõltub konkreetsest projektist, ehitusmaterjalidest ja asukohast. Kesklinnas on autode parkimise probleemi lahendamine keeruline ja maa alla minek on väga kallis. üle 20 000 kr ruutmeetrilt ei maksa ehitajale keegi.’

•• Väiksemate ehitusfirmade juhid kinnitasid, et hinnapakkumised tehakse Tallinnas vahemikus 15 000–20 000 kr ruutmeetrilt, millele lisandub krundi hind.

Allikas: Eesti Päevaleht, 18.juuli 2007