Skip to main content

Kuhu ja kuidas osta kodu?

Määdas peaks olema aeg, kui elamise soetamine uues majas oli eesmärk omaette. Sõltuvalt pereliikmete soovist ja võimalustest, soovitaksin enne hoolega mõelda, kas paremini sobib korter-, rida- või eramaja. Mõelgem, mis tüüpi ja milliste vajadustega inimesed te olete ja kas teile üldse on sobilik ühiskondlik eluviis või eelistate suuremat privaatsust? Analüüsige erinevate kodude tulevasi ülalpidamiskulusid (küttevorm, suurus, üldised kulud, jne).

 

Kui optimaalseimaks valikuks on ikkagi korter, siis kas kesklinnas või hoopis linnkärast eemal roheluse keskel. Sellises juhul kaaluge, kas endisele põllumaale ehitatud kortermajad asuvad ikka sellises miljääväärtuslikus keskkonnas nagu tegelikult soovisite.

 

õnneks võib täna turult leida ka kõrghaljastatud piirkondadesse valminud väikesi kortermaju. Sellised elamud on tõeliseks alternatiiviks rida-, paaris- ja miks mitte isegi eramajadele. Kulud on eramajaga võrreldes väiksemad ning maja ümber asuv krunt õnnestub ühiste jõududega korras hoida.

 

Kortermajadest ongi täna kõige hinnatumad mõnusa keskkonnaga väikesed korterelamud. 7-10 koduga väikekortermajades on naabreid just niipalju, et suudame oma maja elanikud meelde jätta ning ära tunda. Silmas tasub pidada, et naabritevaheline kontakt tekib kuni 20 korteriga elamutes, kus pole rohkem kui kaks trepikoda. Mida väiksem on majas elavate inimeste arv, seda suurem on ka tõenäosus, et väärtustatakse ja hoitakse heas korras oma ühist vara, sealhulgas trepikoda, välisfassaadi ja keldrit. Väiksema kortermaja eeliseks on ka see, et naabrivalve tekib iseenesest. Paljudel väiksematel kortermajadel on piisavalt suur õueala, kus lastel hea mängida ning täiskasvanutel grilliõhtuid pidada, pealegi on ka autot oma maja sisehoovi alati palju mõnusam ning tuvalisem parkida.

 

Kuna täna õnnestub valida üsna suure arvu pakkumiste vahel, siis on muuhulgas kasulik tähelepanu päärata ka maja välimusele. Olgu korter nii kaunilt kujundatud kui tahes, esmamulje kodust tekib siiski maja välisilmest. Kui kunagi peaks tekkima soov korterit müüa, siis maja omapära ja stiil on eduka müügi üheks aluseks. Igavate paneelkarpide ajad on määda saamas, nn. uued Lasna-, Musta- ja õismäed hakkavad oma võlu kaotama. Reaalsus on, et karpmajade kortereid tuleb turule märksa rohkem, kui neid osta soovitakse ning täna nõuatakse siiski enamat, kui et maja olgu lihtsalt uus.

 

Kui maja asukoht ning välisilme üle vaadatud, siis tuleks läbi mõelda, kas tubade planeering on sobilik ja kas rõdud-terrassid on olemas. Vähetähtis pole seegi, et kas ka autole parkimiskohta leidub ning kas keldri kasutamise eest tuleb eraldi maksta. Kas majahoov on aiaga piiratud, kas sealkandis liigub ühiskondlik transport, kas lähikonnas on olemas kauplus, lasteaed, kool ning ega need pole juba üle koormatud?

 

Ees ootab omapäraste ja hästi planeeritud korter-, rida-ja eramajade aeg, mille asukoht on hoolikalt valitud ja läbimõeldud. üha suuremat rolli mängib asukoha, kvaliteedi ja planeeringu kooskõla ning neist asjaoludest saavadki edaspidi olulisemad kinnisvara hinnakujundajad.

 

 

Mart Saa

ERI Kinnisvara

Elamispinnad / tegevjuht

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige