Skip to main content

Kommunaalkulud kasvasid nelja aastaga ligi kaks korda

Kommunaalkulud on kasvanud nelja aastaga ligi kaks korda, hinnatõus on aset leidnud kõikide kommunaalkulude puhul.Pindi Kinnisvarahaldus võrdles 2004. ja 2008. aastal kehtinud hinnakirju ning saime jahmatava tulemuse.

Kui üksikute aastate lõikes on hinnatõus olnud väike ning pigem hiiliv, siis mitme aasta tõusu korraga jälgides on kallinenud oluliselt nii vesi, kanalisatsioon, gaas, elekter, küte kui ka prügivedu. Kõik siin esitletavad summad sisaldavad juba käibemaksu.
Gaas on kiireim kallineja

Võtsime aluseks tavalise standardkorteri kommunaalkulud. Vesi ja kanalisatsioon on kerkinud 18,23 kroonilt nelja aastaga 28,65 kroonile, mis teeb hinnatõusuks 57 protsenti.

Koondarve siseselt on külma vee hind kerkinud 10,1 kroonilt 15,83 kroonile, kanalisatsioon 8,15 kroonilt 12,81 kroonile.

Tegemist on eraisikutele esitatavate numbritega, äriobjektidele on Tallinna Vesi kehtestanud kõrgemad tariifid, mis on samuti läbi teinud sarnase tõusu.

Kõige rohkem on tõusnud gaasi hind. Kui 2004. aastal maksis tarbimisgaasi kuupmeeter 2,7 krooni, siis pärast hinnatõusu on lisandunud ka aktsiis ja võrguteenuse tasu, viies gaasi kuupmeetri hinna 5,38 kroonini.

Need hinnad kehtivad juhul, kui tegemist on suuremahulise lepinguga. Kui eraisikul on vaid gaasipliidi tarvis personaalset lepingut Eesti Gaasiga, on kuumeetri hind 9,19 krooni.

Tõsi, gaasi hind on ka kõige vähem Eesti Gaasi enda kontrolli all, sest tarne tehakse Venemaalt ning kohalik hind sõltub paljuski Venemaa energiapoliitikast ning väljamüügihindadest.

Elektri varjatud hinnatõus

Kõige peenemalt on hinnatõusu läbi viinud Eesti Energia. Esmapilgul jääb mulje, et kilovatt-tunni hind on aja määdumisel justkui hoopis langenud.

Arvudesse süvenema hakates on aga ligi kaks korda madalama kilovatt-tunni kõrvale lisandunud võrgutariif, taastuvenergiatasu ning elektriaktsiis, kui veel neli aastat tagasi lisandus ainult konstantne viiekroonine tarbijatasu.

Koos nn lisadega on ühetariifse elektri kilovatt-tunni hind tõusnud siiski 27 protsenti, 1,33 kroonini. Kahetariifse elektri puhul on äine kilovatt-tund kerkinud 25 protsenti, päevane aga 30 protsenti.

Järsu tõusu on läbi teinud ka küte – 430 kroonilt megavatt-tunni kohta 883 kroonile megavatt-tunni kohta.

Need arvud kajastavad Tallinna Kütte hinnakirja, teatavasti tegelevad eri piirkondades erinevad soojavarustajad.

Tähtis on märkida, et eelmise aasta 1. augustist tõusis kütte käibemaks 5 protsendilt 18 protsendile.

Sõltuvalt teenust osutavast firmast on kulud prügiveole kasvanud samuti paar korda. Kui varem maksis 800-liitrise konteineri tühjendus meie näite varal 65 krooni, siis nüüd on see 130 krooni.

Uued kuluartiklid

Kasvanud on ka konteinerite renditasud, sarnaselt elektri hinnaarvutusmudeliga on ka prügivedajad mõelnud välja lisateenuseid nagu käsitransporditasu, kui prügiauto ei saa konteineri kõrvale sõita või luku avamise tasu juhuks, kui konteiner on lukustatud ning prügifirma täätaja peab kasutama selle avamiseks võtit.

Võtame näidiseks ühe korteri ning arvutame, kui palju kulub aktiivse kütteperioodiga kuus raha kommunaalkuludele.

Me ei arvesta sooja vett, ning et arvutuskäik lihtsam oleks, jätame arvestusse ühetariifse elektri, mis võrdluses eelnevate aastatega suhtarvusid ei muuda.

Keskmine kolmetoaline korter tarbib viis kuupmeetrit külma vett kuus ning sama palju sooja vett, seega on kanalisatsioonikuluks 10 kuupmeetrit.

Gaasikulu gaasipliidiga korteril on ligikaudu 20 kuupmeetrit, elektrit kulub ca 200 kWh ning kütet ca 1,7 MWh. Prügiveo kulu arvestame kord kuus korteri kohta. Hinna arvestusse läheb väiketarbijatele mõeldud gaasi hinnakiri.

Praeguste hindadega tuleb kommunaalkulusid tasuda iga kuu ligikaudu 2350 krooni. Veel 4 aastat tagasi oli see summa 1230 krooni.

Seega on nelja aastaga olnud hinnatõus 90 protsenti, liikudes kiiremini kui riigi keskmine palgakasv või inflatsioon.

Viimane gaasi- ja küttehinna tõus oli 1. aprillil ehk kõigest kolm nädalat tagasi. Vee hinda korrigeeriti viimati selle aasta algusest. Elektri hind tõuseb veel 1. juulist.

Jääb üle vaid loota, et suurem hinnakasv on läbi ning järsult tõusnud
kommunaalkulud jäävad paari aasta jooksul siiski mõistuse piiresse.

Heliis Anto, Pindi Kinnisvarahalduse vanemhaldur
 

Allikas: 23.april 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara