• Esileht
  • Harjumaa suvilakruntide hinnad kukkusid kolmandiku võrra

Harjumaa suvilakruntide hinnad kukkusid kolmandiku võrra

Kinnisvaraturu kainenedes on müüjad jõudnud arusaamisele, et erinevalt tipuajast müüakse suvilat jälle kui suvilat, mitte kui krunti elamuehituse tarbeks. See on kärpinud Harjumaa suvilakruntide hindadest terve kolmandiku.Suvi on aeg, mil otsitakse võimalust oma väärtuslikud puhkusenädalad roheluses ja tavapärasest privaatsemas paigas veeta, üha enam tuntakse huvi linnalähedase ja võimalikult soodsa hinnaga suvila järele.

Inimeste puhkamisharjumused on ajapikku muutunud, potipõllumehi on jäänud tunduvalt vähemaks ning suvila muretsetakse pigem rahuliku ja pingevaba äraolemise eesmärgil.
Piir suvila- ja elurajoonide vahel on väga hägune

Eestis viimastel aastatel lõkkele läänud kinnisvarabuum kajastus küllaltki negatiivselt just suvilakruntide turul. Põhjuseks oli asjaolu, et suvila kujutab endast laias laastus alternatiivi suurele maamajale või suvekodule.

Ajal, mil kinnisvaraturg oli laenurahadega üle ujutatud ja paljudele näis, et nad võivad endale üht-teist lubada, tundus väikese suvila omamine kuidagi kohatu, seepärast püstitati suvilakruntidele uhked eramud või moodsad suvekodud.

Selle tagajärjel muutusid paljud suvitusrajoonid justkui eramajadest koosnevateks magalarajoonideks. Eredaima näitena võib nimetada Kakumäe rajooni Haabersti linnaosas ja Mähe piirkonda Pirital.

Peale Tallinna lähiümbruses või isegi linna piires asuvate suvilarajoonide täideti eramajadega ka suhteliselt kaugel paiknevad suvituskohad, näiteks Harku vallas.

ühest küljest vähenes selle tagajärjel suvilakruntide arv, teisest küljest aga tekkis kinnisvaraobjekti hinna ja otstarbe vahel pahatihti karjuv ebakõla.

Ostja tahtis osta suvilat, müüja aga pakkus krunti eramaja ehitamiseks, mis loomulikult tekitas erinevaid vaateid objekti hinnale.

Uute suvitusrajoonide projektidest ei olnud huvitatud ka arendajad, sest poole miljoni krooniste kruntide müük ei pakkunud huvi. Neid aga, kes oleksid soovinud või suutnud omandada suvila ehitamiseks 1—1,5miljonilise maatüki, ei olnud just palju.

Populaarsemad on suvilakrundid hinnaga 500 000—800 000 krooni

Kinnisvaraturu langus on endaga kaasa toonud teatud kainenemise, sealhulgas suvilakruntide sektoris.

Müüjateni jõudis arusaam, et kõik ostjad ei tahagi rajada eramaja, vaid on huvitatud just väiksest, suvekuudel kasutatavast suvemajakesest.

Samuti selgus, et inimeste elatustaset arvestades ei saa suvilakrunt isegi Tallinna vahetus läheduses maksta 1,5—2 miljonit krooni.

Selle aasta algus pole olnud kinnisvaraturul just kõige aktiivsem periood, sõlmitud tehingud näitavad, et kõige populaarsemad olid suvilakrundid hinnavahemikus 500 000—800 000 krooni, mõnel juhul ka kuni 900 000 krooni.

Teisisõnu, kaubaks lähevad objektid, mida võib endale lubada keskmise statistilise palgaga inimene, kel puuduvad märkimisväärsed vabad rahalised vahendid omafinantseeringuks.

Hoonestatud suvilakruntide ostu-müügitehinguid analüüsides torkab selgelt silma seaduspärasus, et kõige suurem on müügiaktiivsus madalamate hindadega piirkondades, näiteks Kohila vallas Raplamaal, Kernu vallas Harjumaal, Muuga rajoonis Maardu linna halduspiirkonnas.

Suvilakruntide pakkumine peegeldab turu olukorda. Määdunud aastaga võrreldes on pakkumiste hinnad langenud keskmiselt 20—30 protsendi võrra, mis vastab sooritatud ostu-müügitehingute hinnatasemele.

Allikas: 2.juuli 2008.a. Eesti Postimehe lisa Kinnisvara ja Ehitus

© 1994-2020 EKFL | Privaatsus