Teen kokkuvõtte müüjate põhilistest murekohtadest ning annan soovitusi, kuidas tuleks toimida.

«Müün kinnisvara valel ajal ja liiga odava hinnaga.»
Professionaalsed maaklerid küsivad alati müüjalt põhjuseid, miks soovitakse kinnisvara müüa ja kas tegu on ikka kindla vajadusega.

Praegusel ajal on paljud müüjad makseraskustes, võlgu ollakse nii pankadele kui ka korteriühistutele. Kui klient soovib korterit müües laenudest vabaneda, annab maakler müüjale ülevaate turul toimuvast ning informatsiooni, milliste hindadega on samaväärseid kortereid sarnases piirkonnas müüdud.

Tavaliselt konsulteerivad maaklerid ka hindajatega, kes ütlevad maaklerile korteri turuväärtuse. Sellele informatsioonile tuginedes määratakse koos korteri omanikuga hind, millega korteri müümist alustatakse. 

Sageli on juhtunud ka nii, et kuuldes maakleripoolset hinnangut reaalsele müügihinnale, on klient niivõrd šokeeritud, et loobub müümisest sootuks.

Kuue kuu määdudes võtab ta aga maakleriga jälle ühendust. Olles valmis korteri kuuldud hinnaga siiski müüma, peab aga tõdema, et vahepeal on hinnad veelgi langenud.

Seetõttu soovitamegi kuulata alati põhjendatud soovitusi maaklerilt ja arvestada müügisolevate korterite pakkumisi, nõudlust turul ja reaalselt tehtud tehingute infot.

Kui on aga näha, et kliendil pole müümisega kiiret ja korteri hind on tõesti väga madal, soovitavad maaklerid tihti omanikule anda korter mõneks ajaks üürile ja oodata turuseisu paranemist.

«Ma pole valmis maaklerilepingut allkirjastama.»
Soovitame kindlasti sõlmida maakleriga leping, kus on muu hulgas kirjas lepingupoolte õigused ja kohustused.

Korteri müüjal on õigus nõuda maaklerilt lepingus kirjas olevate tegevuste täitmist ja küsida tagasisidet, mida maakler on tema korteri müümiseks teinud, paljudele isikutele korterit näidanud ja mis on olnud põhjused, miks korterit pole ostetud.

Kui on tõesti näha, et maakler lepingut ei täida, on lepingus kirjas, millise etteteatamisajaga on müüjal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada.

«Kas asjaajamine sujub ja kas raha jõuab ikka arveldusarvele?»
Kuna tegu on suurte summadega, siis on suurimaks hirmuks just raha liikumine.
Sellel teemal tasub usaldada maaklerit, kes on oma ala professionaal ja organiseerib selliste tehingute tegemisi sageli.

Kui ostjal on osa ostusummast või kogu summa olemas ja ta ei vaja pangalaenu, tuleb paluda tal kanda raha notari deposiitkontole.

Tehingu tegemise eelduseks on ostusumma olemasolu notari deposiitkontol. Pärast asjaõiguslepingu allkirjastamist, notari poolt kinnistusraamatu seisu kontrollimist ja sinna avalduse esitamist kannab notar raha müüja või müüja poolt viidatud isiku arveldusarvele.
Kui ostja võtab korteri soetamiseks pangalaenu, siis on tehingu üheks osapooleks ka pank, kelle jurist lepingu allkirjastab.

Viimane võtab ostja allkirja lisaks maksekorraldusele, mille alusel panga esindaja raha müüja arveldusarvele kannab.

Teiseks peab olema lepingus kindlasti kirjas, mida korteri müügihind sisaldab (määblit, tehnikat vms), millal toimub valduse üleandmine ning kõik muud asjaolud, milles on enne lepingu allkirjastamist kokku lepitud.

Paljudel müüjatel on kinnisvaratehingutega seoses erinevaid hirme. Soovitan neid alati oma maakleriga jagada ning julgelt nõu küsida ja lahendusi otsida.

Eesti on väike riik, kus info ebaausast maaklerist liigub kiiresti. Kindlasti on professionaalne maakler alati valmis klienti igakülgselt kinnisvarateemadel nõustama.

Allikas: 11.november 2009.a. Postimees