Margus Kruut, AT Kinnisvarabüroo

Selliste eluruumide hinnaklass algab 200 000 kroonist ning neil on oma kindel ostjaskond.

Näiteks hinnatundlikud inimesed, kellele suurema pinna eest kommunaalkulude tasumine tekitab raskusi või käib lausa üle jõu. On ju 12 ruutmeetri suuruse toa küttekulud tunduvalt väiksemad kui 1-toalisel tüüpkorteril, kus käetavat pinda on ca 30-32 ruutmeetrit.

Väiksemasse eluruumi kolides kaotatakse kindlasti mugavuses ning endise ühiselamu tuba ka vähem prestiizne kui elamispind tüüpilises korterelamus, rääkimata eriprojektiga või ühe trepikojaga väiksematest majadest.

ühiselamute odavamad korterid on tavaliselt remontimata, ilma tualeti ja pesemisvõimaluseta ning asuvad renoveerimata elamutes. WC olemasolu korteris kergitab hinna juba üle 200 000 krooni. Näiteks müüdi eelmise aasta lõpus Sõle tänava piirkonnas 12 ruutmeetri suuruse pinnaga remonti vajav korter 220 000 krooni eest, mis teeb ruutmeetri maksumuseks 18 333 krooni.

Renoveerimata ühiselamutüüpi majades asuvate korterite hinnatase on üle linna suhteliselt ühesugune, ca 16 ruutmeetri suuruste eluruumide hinnad jäävad vahemikku 300 000 kuni 450 000 krooni. Hinnaskaala odavamasse ossa jäävad remontimata ja esimesel korrusel paiknevad elamispinnad, kallimasse aga kõrgematel korrustel asuvad remonditud eluruumid.

Seega osutuvad määravaks elamu ja korteri seisukord, samuti paiknemine hoones, sest esimesel korrusel olevad elamispinnad on tavaliselt vähem hinnatud. Hotellitüüpi elamute kallimad korterid asuvad renoveeritud majades ja on ületanud maagilise poole miljoni piiri.

Näiteks eelmise aasta sügisel müüdi Akadeemia tee renoveeritud endises ühiselamus põhjalikult remonditud 12 ruutmeetri suuruseid kortereid 380 000 krooniga ja 16 ruutmeetri suuruseid 500 000 krooniga. Kuid juba aasta lõpus tehti üksikuid tehinguid selliste eluruumidega elamus ka hinnaga 405 000 krooni 12  ja 535 000 krooni 16 ruutmeetri suuruse korteri eest.

Kapitaalremondi käigus maja soojustati, vahetati kommunikatsioonid, katusekate, aknad ja uksed. Korteritesse ehitati WC asemele WC-duširuum ning tuppa tehti kääginurk ja paigaldati nn minikääk. Vaadates ruutmeetri hindu, leiab kinnitust põhitõde, et suurema korteri ruutmeetri turuväärtus on üldiselt madalam kui samaväärse, kuid väiksema üldpinnaga korteril.

See tähendab, et näiteks sama piirkonna renoveeritud paneel- või telliselamu samaväärselt remonditud 1-toalise 30 ruutmeetrise pinnaga korteri ruutmeetri hind on kindlasti madalam kui 33 438 krooni ja 2-toalisel veelgi madalam kui 1-toalisel.

Kokkuvõtteks võib äelda, et alla 200 000 tuhande krooniga ei ole võimalik pealinna kinnisvaraturul eriti midagi korda saata, sest kahes suuremas kinnisvaraportaalis on üleval ainult üks pakkumine, mis jääb alla selle summa.

Postimees Kinnisvara
17.01.07

Kui veel aasta tagasi sai Mustamäe või õismäe korteri müügi järel asuda maja ehitama ning uute korterite hinnad olid olenemata kvaliteedist ja asukohast vanemate korteritega samas suurusjärgus, on nüüd oodata hindade erinevuse suurenemist.

Vanade korterite puhul tasub kinnisvarafirmade hinnangul valmis olla mõningaks hinnalanguseks.

Müügiperiood pikenes

Uus Maa kinnisvarabüroo andmetel ei toonud juba 2006. aasta teine pool näiteks Tallinnas ja selle lähipiirkondades kaasa suuri hinnatõuse ning nii maade-majade kui ka korterite müügiaeg pikenes.

«Korterite hinnad kasvasid mõõdukalt ning objektide hinnad läksid vastavusse asukoha ja seisukorraga,» rääkis Uus Maa turundusjuht Tiina Shein.

Kuigi ka uusi projekte tuleb endiselt peale, on nüüd suurim huvi rohkete lisaväärtustega korterite vastu.

Kruntide ja majade hinnad tõusid 2006. aasta kevad-suvel üsna kõrgele ja aasta teisel poolel enam hinnakasv ei jätkunud. «Huvi on endiselt suur, aga hinnad ei vasta ostjate võimalustele,» tõdes Shein.

Maade osas on Sheini sõnul hindade tõusuruumi ainult hea infrastruktuuriga ja kõrghaljastusega kruntidel ning Tallinna lähiümbruse seni madalamate hindadega püsinud piirkondades.

ERI kinnisvara prognoosib esimeseks poolaastaks Tallinna äärealade ehk Laagri, Saue, Nõmme ja Viimsi korterite vähest kallinemist.

«Ilmselt on oodata viieprotsendilist tõusu,» tõdes ERI Kinnisvara tegevjuht Mart Saa. «Samas ei saa välistada, et suuremate pakkumistega kohas, näiteks Haabneemes, hinnatõus sootuks peatub.»

Vana- ja kesklinnas ning mujal asuvad oma näota korterite hinnad jäävad Saa sõnul pigem seisma või kallinevad kõige rohkem kümnendiku.

Eripära hinnas

Kuid eripäraste kortermajade puhul, kus on näiteks kõrged laed, hea planeering või ilus vaade, on siiski oodata veel hinnatõusu kuni 15 protsenti.

Saa sõnul sõltub hinnatõus suuresti ehitusmaterjalide ja ehitushindade tõusust, mitte enam nii väga kinnisvara pakkumiste defitsiidist.

«Kindlasti hakatakse hindama kvaliteeti ja omanäolisi projekte,» märkis Saa. «Asukoht aga on ja jääb oluliseks teguriks hinnatõusu ja müügiedu prognoosimisel.»

Kinnisvarahinnad

Korterite hinnatõusu prognoos 2007. aastaks:
Tallinnas – kuni 10 protsenti üksikutes piirkondades ja sõltuvalt korteri kvaliteedist
Tartus – kallineda võivad uued korterid
Rakvere – hinnatõusu pole oodata
Pärnu – kerkida võivad kesklinna ja rannarajooni korterite hinnad
Viljandi – olulist hinnatõusu pole oodata
Kuressaare – hinnatõusu pole oodata

Allikas: kinnisvarabürood

Postimees
17.01.07

Nii sisenes Soome kinnisvarakonsultatsiooni firma Catella andmetel aastatel 2001-2005 Soome kinnisvaraturule 31 märkimisväärse suurusega välisinvestorit, 2006. aasta sügise seisuga oli veel lisandunud 11. Peaaegu kõik neist on Soome ka pidama jäänud.

Suurte investorite võim
Kui kuni eelmise aastani oli tehingute maht kinnisvara investeerimisturul suurusjärgus 2-3 miljardit eurot, siis 2006. aastalt oodati mahu kasvamist 5 miljardi euroni. Siinkohal on silmas peetud seda osa turust, mis on seotud kontorite, kaubanduspindade, tootmis- ja laopindadega ning hotellidega.

Elamispindasid ei ole hulka arvatud. Välismaiste investorite osakaal turul on kasvanud 70 protsendini. Iseloomulik on ka see, et üle poolte tehingutest on seotud kinnisvaraportfellidega.

Otse loomulikult on seeläbi üksikobjektide osakaal turul vähenenud ja seeläbi võib väita, et üha suurem osa kinnisvaraobjektidest koondub suhteliselt väikese hulga suurte investorite kätte.

Soome areng on ühtlasem

Soomes on üle 60 protsendi kinnisvarturu käibest on seotud Helsingi piirkonnaga. ühest küljest on see küll kõrge näitaja, kuid Eestiga võrreldes on pigem põhjust väita, et kiire areng on Soome puhul omane siiski ka mitmele teisele kasvukeskusele ehk siis pealinnakesksust on oluliselt vähem. Enamik Soome välismaistest kinnisvarainvestoritest on Eesti oludes tundmatud.

Kõige enam, kokku kümmekond erinevat investorit on Saksa taustaga, investoreid on rohkem ka Suurbritanniast, Taanist ja Ameerika ühendriikidest. Naaberriikidest Norrast ja Rootsist on Soome turule tulnud ainult üksikud investorid. Soome turg on atraktiivne eelkõige tänu oma korrastatusele ja läbipaistvusele.

Renditootlus on kiirelt langenud ja oli Catella andmetel 2006. aasta sügisel parimate objektide puhul keskmiselt 5,3 protsenti. Vaatamata kiirele langusele võib tõdeda, et Eesti tootlus on tasemelt jõudnud Soomele väga lähedale. Omamoodi huvitav situatsioon on tekkinud aga seoses võõrfinantseerimisega.

Kuna Euribor on viimasel ajal erinevalt renditootlusest hoopis tõusnud, siis on laenuintressid jõudnud suhteliselt lähedale tootluse näitajatele. See on kasvatanud huvi eelkõige suuremate linnade äärelinnades ja väiksemates linnades paiknevate objektide vastu, kus tootlused on kõrgemad ja mille puhul laenuraha kaasamine annab mõnevõrra võimsama efekti.

Soome puhul on laenuraha osakaal tehingute puhul tavaliselt 70-80, mõnikord ka kuni 90 protsenti. Soome oma firmad on investeerinud näiteks Rootsi turule, kus tootluse tase on Soomega suhteliselt sarnane. Viimase aja arengute hulka kuulub ka see, et tüüpilised institutsionaalsed investorid on sisenenud arendusturule.

Tõsi, nende projektid on pigem sellised, kus riskid on viidud miinimumi, st reeglina on tegemist nn sale-and-lease-back tüüpi ettevõtmistega, kuid sellele vaatamata võib täheldada teatud hoiakute muutumist.

Turu suurus mõjutab

Nii Soome kui tegelikult ka terve Euroopa puhul on kommertskinnisvara turg siiski suhteliselt kasutajakeskne. Euroopas tervikuna omavad kasutajad ca 70 protsenti kinnisvaraobjektidest ehk siis potentsiaalne investeerimisturg selles osas on ca 30 protsenti. Soomes on omakasutuse osakaal pigem veelgi suurem, kuigi trend on selle vähenemise suunas. USA puhul on need suhted Euroopaga võrreldes vastupidised.

Kas Soome areng selles valdkonnas on Eestile oluline? Kindlasti ei astu Eesti täpselt sama rada määda, kuid üldised trendid on suhteliselt sarnased. Seega võib kindlasti oodata lähiaastatel ka Eesti puhul sarnast arengut.

Kuigi võib prognoosida välisinvesteeringute kasvu, siis vaatamata sellele on tegemist teistsuguste mastaapidega ja Soomega sarnane huvi ulatus ei ole Eesti turu mahte arvestades paraku võimalik.

Postimehe lisaväljaanne Kinnisvara
10.01.07

«Endiselt on eestlastel vähem elamispinda inimese kohta kui meie naabritel põhjamaades ja mujal Euroopas ning see tingib ka elamispindade vahetamist. Tahetakse avaramat ja kvaliteetsemat pinda.»

Milliseks täpsemalt kujuneb uus aasta kinnisvaraturul? Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman, Arco Vara kommunikatsiooniassistent Anu Võlma, Ober-Hausi turundusosakonna juht Katrin Klein-Näppi ja Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Annika Jakobson usuvad üksmeelselt, et ees ootab rahulik, mõõduka hinnatõusu aeg.

Hinnamuutused

Anu Võlma, Arco Vara n Kinnisvara hindade osas on oodata stabiilset aastat, mida iseloomustab mõõdukas hindade kasv.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara n Meie prognoosime rahunevat turgu – hinnad ei lange, kuid samas jääb ka kiire turutõus minevikku. Tugev tõusupotentsiaal on aga väiksemate linnade elamukruntide puhul, samuti maamajadel ja originaalsetel talukohtadel.

Katrin Klein-Näppi, Ober-Haus n Ennustamine ei ole tänuväärne tää ja keegi ei julge äelda, mis juhtub hindadega. Arvata on, et väike hinnatõus siiski tuleb: 5–10%. Imelist kinnisvaratehingutest kasulõikamise aega Eestis, eelkõige Tallinnas ja teistes suuremates linnades küll ei julge lubada. Väikearendajad on veidi tagasi tõmmanud, sest oodatud kasumit ei tule.

Korterid

Anu Võlma, Arco Vara n Tüüpkorterite pakkumismaht hakkas määdunud aastal turul suurenema ning suureneb ilmselt mõnevõrra veel käesolevalgi aastal. Senise soodsa majandussituatsiooni jätkudes ei näe me põhjust tüüpkorterite järsuks hinnalanguseks, pigem prognoosime hindade stabiliseerumist – need kas jäävad samale tasemele, kus nad on, või tõusevad pisut.

Läbimõeldud uute kortermajade projektidele jätkub kindlasti nõudlust, mistõttu uutele korteritele prognoosime mõõdukat hinnakasvu. Nõudlus jääb püsima nii kesk- kui ka äärelinnas paiknevatele uutele korteritele.

Annika Jakobson, Uus Maa n Tallinnas ja Tallinna lähipiirkondade korterite turul on oodata suhteliselt stabiilset perioodi. Keskmiseks hinnatõusuks 2007. aastal prognoosime eri piirkondades kuni 10%.

Eramud ja krundid

Anu Võlma, Arco Vara n Suur nõudlus püsib sel aastal eramajade ja eramukruntide sektoris. Kuna nimetatud sektor läbis määdunud aastal märkimisväärse hinnatõusu, siis sel aastal hinnad nii järsult enam ei tõuse. Mõõdukat hinnatõusu prognoosime tervikliku infrastruktuuriga piirkonnas asuvatele ja kõrghaljastusega kruntidele ning väljakujunenud elamurajoonides (Pirita, Nõmme) pakutavatele kruntidele ja eramutele.

Annika Jakobson, Uus Maa n Elamumaa ja elamute turul on oodata stabiilset aastat. Hinnakorrektsioone (nii korterite kui ka maade-majade puhul) allapoole võib olla objektidega, mille asukoht ja seisukord ei ole vastavuses müügihinnaga.

Katrin Klein-Näppi, Ober-Haus n Eliitrajoonid, nagu Merivälja ja Nõmme, ei kaota kohe kindlasti oma hinnas ja nõudlus nende järele on väga suur. Näiteks ootavad paljud n-ä heade majade turule tulekut. Nõudlus on endiselt suur.

Põllule müügiks ehitatud majade müügiaeg pikeneb. Suurarendajatel on parem positsioon, sest koos rajoonidega arendatakse välja ka infrastruktuur.

Laenud

Katrin Klein-Näppi, Ober-Haus n Kui vaadata üldist Eesti majanduskasvu, jälgida Eesti kommertspankade prognoose ja Euribori liikumist, siis võime väita, et edaspidi väljastatavad kodulaenud ja igakuused laenumaksed tõusevad ja saavad olema n-ä kallimad. Ehitusmaterjalide hinnatõus aitab kallineda ka kinnisvaral.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara n Kui praeguseks on müügiperioodid oluliselt pikenenud ning pangad peavad kõrgete hindade tõttu üha rohkem laenusoovijatele eitava vastuse andma, siis usutavasti olukord aasta teises pooles tänu pidevale palgakasvule muutub ning paljud praegu soovitud laenukünnist mitte ületavad inimesed saavad taas võimaluse endale soovitud eluase soetada.

üüriturg

Annika Jakobson, Uus Maa n Prognoosida võib ka korterite üürituru aktiivsemaks muutmist.

Büroo- ja kaubanduspinnad

Anu Võlma, Arco Vara n Büroopindade arendustegevus on liikumas üha enam äärelinna poole, büroopindade üürihinnad võivad pikemas perspektiivis tõusta, põhjuseks maa- ja ehitushindade tõus.

Kaubanduspindade turgu iseloomustab ka sel aastal koondumine suurematesse keskustesse.

Annika Jakobson, Uus Maa n Büroopindade turul on südalinnas nõudlus jätkuvalt kõrge, selles piirkonnas on ka üürimäärad tõusuteel. Büroopindade arendus suundub kesklinna lähipiirkondadesse. Suureneb nõudlus müügi eesmärgil arendatud büroopindade järele. Kaubanduskeskused tegutsevad ka sel aastal 0% vakantsiga, pinda kaubanduskeskusesse on raske saada ning sellest tulenevalt tõusevad ka üürid.

SL õhtuleht
12.01.07 

Mart Saa, ERI Elamispindade Kinnisvara Oü tegevjuht: 

Samuti on pakkumine Tallinna Lasnamäe, Mustamäe ja õismäe korterite puhul suur. Paljud müüjad hoiavad kuulutusi kuude kaupa üleval, ent tehingu tegemiseks ollakse lõpuks sunnitud hindu langetama.

Samas ei ole ostjad mägedelt siiski täiesti kadunud, kuid erinevalt varasemast kaubeldakse ja valitakse tublisti. Paljud korteriomanikud on soetanud läbi koduvahetusteenuse eramu ning kuna see nüüd valmib, tuleb korter kiiresti müüa, kuna korter on juba laenuga koormatud.

Panga esitatud viimane tähtaeg müümiseks saabub aga peagi. Järelturul on uusi kortereid palju, ent paljud spekulandid püüdsid broneerigu kohe edasi müüa. Juba on kohata ka probleemidesse sattunud spekulante – näiteks kaup ei lähe nii kiiesti kaubaks kui spekulant ootas.

Seetõttu peab osa spekulante hakkama borneeritud kortereid ise välja ostma, sest broneeringuid ei õnnestu edasi müüa. Paljude uute majade kortereid müüakse nä «teist korda uuena», st et spekulant müüb seal juba soetatud korterit edasi.

Kui võimalusi napib, et broneering ise arendajalt välja osta, tuleb sellest kiiresti ja odavalt loobuda. Müügiperioodid on pikenenud kuni kolme kuuni, samas seisavad isegi tõeliselt head ja huvitavad projektid, sest turg on pakkumisi väga täis ja inimestel jagub valikuvõimalusi.

Majade hinnaralli aga jätkub. Aastaga on majade, aga ka rida- ja paarismajade hinnad tõusnud kaks korda. Kui rida ja/või paarismaja boks maksis aasta tagasi Pirital ca 2,5 miljonit, siis nüüd 4,5 miljonit.

Paremate majade hinnad algavad neljastpoolest-viiest miljonist kroonist. Samas pole majade turul veel sellel aastal ülepakkumist oodata.

Kui pikad on müügiperioodid?

Tüüpkorteritel kuni 3 kuud
Nn odavama hinnaklassiga ja üldjuhul Tallinna mägede korterid, millel on palju sarnaseid planeeringuid. Lätis ja Soomes sama periood.

Mittetüüpkorteritel kuni 6 kuud
üldjuhul kesk-ja südalinna korterid, kuigi praeguse suure nõudluse tõttu on neile alternatiiviks ka uued kortermajad kesklinnas, kesklinna äärealadel ning ridamajad linnast veidi väljas. Lätis ja Soomes sama periood.

Eksklusiivsed korterid kuni 1 aasta
üldjuhul vanalinnas või südalinnas asuv korter, mis on kordumatu ja mille väärtust on siiani hinnanud kõrgelt välismaalased ning jõukamad kohalikud elanikud. Lätis ja Soomes 3-6 kuud, kuid eeldusel, et hind vastab kvaliteedile ja pakkumise muule omapärale.

Majadel (kuni 6 miljonit krooni) – kuni 1 aasta
Suur nõudlus hetkel ning müügiperioodid lühemad, aga ilmselt siiski lähima aasta jooksul saab rahuldatud ja algab tavapärane müügiperiood. Lätis kuni 1 aasta, Soomes vaid kuni 4 kuud.

Majadel (üle 6 miljoni krooni) kuni 1,5 aastat
Tegemist eksklusiivsemate majadega ja kallimate asukohtadega. Riias kuni 12 kuud ja Soomes vaid 2-4 kuud.

Maad (kuni 1,5 miljonit krooni) – sõltuvalt aastaajast kuni 4 kuud
Selles hinnaklassis tegemist nn rahvamaja maa hinnaklassiga. Soomes ja Lätis 2-6 kuud.

Maad (üle 2 miljoni krooni) – sõltuvalt aastaajast kuni 1 aasta
Eksklusiivsema maad, mis asuvad hinnatumates piirkondades, näiteks mere ääres, linna lähedal. Soomes ja Lätis 2-6 kuud

Uued korterid – ehitusperiood + kuni 4 kuud
Müügiaeg võib venida isegi pikemaks just suuremahuliste korterelamute või kruntide arendusprojektide puhul, kui müügiühikuid on palju. Lätis ja Soomes müüakse tavaliselt kõik ehituse jooksul või siis kuni 3 kuud peale ehituse lõppemist.

Allikas: ERI Kinnisvara

Postimees Kinnisvara
17.01.07

üle-eelmisel aastal, mis on tuntud kiiresti tõusvate kinnisvarahindade poolest, tehti kokku umbes 56 000 kinnisvaratehingut. Mõne päeva pärast saavad 328 inimest, kes mõnes neis osales, maksuametilt kirja, kuna on tõenäoliselt jätnud tasumata oma tollal müüdud korteri, maja või maalapi pealt teenitud summalt tulumaksu.

Maksuhalduri tähelepanu on pälvinud isikud, kes 2005. aastal ostsid kinnisasja lühikeseks ajaks, ootasid, et selle hind tõuseks, ning siis selle maha müüsid. Spekulandid. Nii jäi ameti hinnangul 328 inimese peale kokku laekumata hinnanguliselt 38 miljonit krooni. ‘Kirjade saatmise eesmärk on anda füüsilistele isikutele võimaluse viia ise füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kajastatavad andmed kooskõlla maksuseadustega, suurendades seeläbi edaspidi laekumisi riigieelarvesse,’ ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuht Andres Hall sõnas ameti tegutsemist kommenteerides, et spekulante see tõenäoliselt ei hirmuta. ‘Spekulantide arvule maksuameti aktiivsem tegevus kindlasti olulist mõju ei avalda, sest makse tuleb ju maksta teenitud kasumilt ja kui ikka on kasumit, millelt maksta makse, peab järelikult tegemist olema tasuva tegevusega,’ rääkis ta.

Hall lisas, et tõenäoliselt võtavad spekulandid kasutusele veidi paremini läbimõeldud ning loodetavasti seaduslikud maksude optimeerimise võtted.

Järgmise etapina on maksuametnikel kavas ette võtta kinnisvara müüvate või vahendvate juriidiliste isikute ning kinnisvara broneeringutega tegelenud isikute maksustamine.

Vastavalt Uus Maa värskele kinnisvaraturu ülevaatele on Tallinnas valdav osa uusprojektidest hinnaklassis 30 000–35 000 krooni. Jõukamale kihile on mõeldud projektid Kakumäel, Pirital ja Nõmmel, hinnad algavad 35 000 kr/m². Peale uusarenduste Nõmme ja Mustamäe piiril käib hoogne ehitustegevus Põhja-Tallinnas ja linnalähedastes Rae, Saku ja Harku vallas, samuti Keilas.

Tartus jäävad kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel keskmised uute korterite ruutmeetri hinnad 25 000–40 000 vahemikku. Tekkimas on terved uute korterelamute linnakud.

Et uut korterit osta, tuleb võtta laenu miljon krooni või rohkem. See eeldab netosissetulekuks vähemalt 20 000 krooni. Maksuameti eelmise aasta andmetel on selliseid inimesi Eestis vaid 22 369. Arendajatel tuleb ostjate leidmiseks täna juba vaeva näha.

Siin on valikuvõimalused neile, kelle sissetulek võimaldab juba tänavu uude koju kolida.

K: asukoht A: arendaja M: müüja V: valmimisaeg

Tallinn

Jõepargi korterelamu A: Süda Maja A: Süda maja, M: 1Partner Kinnisvara, Pindi Kinnisvara V: suvi

Läänemere tee 70 A: Euro Kinnisvaraarenduse Oü M: A&A kinnisvara, 1Partner Kinnisvara V: aprill

Koidu 2a A: TSM Projektijuhtimise Oü M: A&A Kinnisvara V: mai

Lutheri kvartal A: Oü Grove Invest M: Ober-Hausi Kinnisvara V: oktoober

Korterelamu Uus-Tatari 8 A: Koger Kinnisvara M: Koger Kinnisvara V: august–september

Kopliranna 27 A: Vaaderpass Oü M: 1Partner Kinnisvara V: suvi

Korterelamu Tina 7 A: Artig KV M: Artig KV sügis

Sipelgapesa elurajooni I etapp K: Mustamäe A: Koger Kinnisvara M: Koger & Partnerid V: kevad

Korterelamu Tehnika 117 A: Eke Expo M: Pindi Kinnisvara V: aasta algus

Kodukolde korterelamu K: Helme tn A: Kolde AS M: Arco Vara Kinnisvarabüroo II etapp

V: valmib septembris

Korterelamu Spordi tn 19 A: Kolle M: Arco Vara V: jaanuar

Katusekorterid Tondi 48 A: Rime Kinnisvara M: Rime Kinnisvara V: juuni

Korterelamud Lehe 27 ja 27a K: Kristiine A: Enegar M: Stendhal Kinnisvara V: märts ja november

Korterelamu-ärihoone Juhkentali 52 A: Permanent Arendus M: BREC Kinnisvara V: august

Paarismajaboksid Pika-liival K: Haabersti A: Poderi Kinnisvara M: Poderi Kinnisvara V: aasta algus

Sädeme paarismajad K: Haabersti A: Noltiko Oü M: Uus Maa Kinnisvarabüroo, Adelberg V: veebruar

Korterelamu Koidu 60-62/Komeedi 14 A: Dobromir M: Mikro Kinnisvara V: juuni

Korterelamu Räga 10 ja 12 K: Rannamõisa A: Gruss Invest M: Gruss Invest V: aprill

Hansuõue elurajooni II etapp K: Haabersti A: Artig Kinnisvara M: Artig Kinnisvara V: mai

Korterelamu Jõeküla tee 14 K: Haabersti A: Nordway Partner M: Eri Elamispindade kinnisvara V: juuli

Korterelamu Jõeoti tee 11 ja 13 K: Haabersti A: AS Karl M: Eri Elamispindade Kinnisvara

Tiskre-Hansu ridaelamud K: Tabasalu A: Kodumajagrupi AS M: Kodumajagrupi AS, 1Partner Kinnisvara V: suvi

Suur-Kaare tee ridamajad K: Tabasalu A: Rilanto Kinnisvara M: Rilanto Kinnisvara V: mai–juuni

Korterelamu Paldiski mnt 28a A: Gruss Invest M: Gruss Invest V: mai

Harjumaa

Kuldala elurajooni II etapp K: Rae vald A: Koger Kinnisvara M: Koger ja partnerid V: aasta algus

Eramud Liivamäe elamurajoonis K: Jõelähtme vald A: Fortem Arenduse Oü M: Uus Maa

Kuldala elurajooni III etapp K: Rae vald A: Koger Kinnisvara M: Koger & Partnerid V: sügis

Korterelamu Haabneemes K: Heki tee, Viimsi vald A: Seldam Invest M: Pindi Kinnisvara V: september

Paarismajaboksid Sauel Kadaka elurajoonis Knoke M: Pindi Kinnisvara V: jaanuar–märts

Ridaelamuboksid Sauel Kadaka elurajoonis A: Knoke M: Pindi Kinnisvara V: jaanuar–märts

Käli ridaelamud K: Kuusalu vald A: Patrick Kinnisvara M: Arco Vara V: juuni-juuli

Aruküla korterelamud K: Raasiku vald A: Oma Ehitaja M: Oma Ehitaja V: I etapp märts, II etapp sügis

Korterelamu Instituudi tee 3 K: Harku vald A: Polar Holding M: Rilanto Kinnisvara V: märts

Kesk-Kaare tee ridamajad K: Viimsi vald A: Rilanto Kinnisvara M: Rilanto Kinnisvara V: mai–juuni

Paarismajad Jõhvika 4 ja 6 K: Rannamõisa A: Rilanto Kinnisvara M: Rilanto Kinnisvara V: veebruar

Eramud Rõõmu 2, 6, 8, 10 Keila A: Rilanto Kinnisvara, Rilanto Kinnisvara V: veebruar

Eramud Laiakülas K: Altmetsa elamurajoon A: 1Partner Kinnisvara 1Partner Kinnisvara V: kevad

Kirsiaia kolmikmajad K: Viimsi vald A: Q Vara Qvara V: veebruar

Korterelamu Põhja 8a K: Keila vald A: YIT Ehitus YIT Ehitus V: oktoober

Kauri elurajooni III etapp K: Laagri, Saue vald A: Artig Kinnisvara Artig Kinnisvara V: sügis

Tartu

Korterelamu Pärna alleel A: Merko Tartu M: Ober Hausi kinnisvara V: veebruar

Korterelamu Raatuse 83 A: AS Kindlus Grupp M: AS Kindlus Grupp V: kevad/suvi

Korterelamu Vaba 46 A: Tootal Kinnisvara M: Tootal Kinnisvara V: juuli

Korterelamu Herne 51a A: Tootal Kinnisvara M: Tootal Kinnisvara V: august/september

Korterelamu Selleri 12 A: Tootal Kinnisvara M: Tootal Kinnisvara V: märts

Korterelamu Raatuse 82 A: YIT Ehitus M: YIT Ehitus V: oktoober–november

Korterelamu Lossi 21/23 A: Eesti Ehitusarenduse Oü M: Raar Kinnisvara V: kevad

Korterelamu Lepa 23 A: Eesti Ehitusarenduse Oü M: Raar Kinnisvara V: sügis

Ridaelamud Aruheina ja Lillevälja teel A: Tartu Kinnisvaraarenduse Oü M: Arco Vara V: alates juunist

Korterelamu Lepa 23 A: Eesti Ehitusarenduse Oü M: Raar Kinnisvara V: sügis

Korterelamu Raatuse 61 A: Kindlus Grupp M: Kindlus Grupp V: kevad/suvi

Korterelamu Tähe 28 A: Albatrek M: Albatrek V: juuni

Tähe Majad K: Tähe 105, Teguri 35 A: Baltic Furniture M: Uus Maa Kinnisvarabüroo V: juuli

Korterelamu Kalevi 37 Karlova A: Avanty Trade M: ERI Lõuna-Eesti Kinnisvara V: mai

Tartumaa

Kõrvekülas Hariduse 2 ja 4 A: Tartu Kinnisvaraarenduse Oü M: Tartu Kinnisvaraarenduse Oü

Kaasiku kortermajad K: Kaasiku 1a A: Estonian Building Invest M: Estonian Building Invest V: aasta algus

Ridaelamud Salu elurajoonis K: Luunja vald A: Humala Invest M: Friis Kinnisvara V: august

Märja korterelamu K: Keskuse 16, Märja asula A: Tartu Kinnisvaraarenduse Oü M: Friis Kinnisvara V: märts

ülevälja paarismajad K: ülenurme vald A: Treede Ehitus M: Treede Ehitus V: märts

Keldriaugu elamurajoon K: Luunja vald A: AP Kinnisvara M: AP Kinnisvara V: kevad

Vikerkaare kortermajad K: Luunja vald A: Nordeks Arendus M: BRC Kinnisvara V: suvi

Pärnumaa

Hirvepargi elamurajoon A: Oü Saarte Investeering M: A&A Kinnisvara V: veebruar

Krundid Kullimännikul, Valgeranna villad A: Oü Valgeranna Villad M: LVM Kinnisvarabüroo V: kevad

Puti elamurajoon K: Sauga vald A: AP Ehitus M: AP Kinnisvara V: sügis

Pärnu

Külaliskorterid Seedri 4 A: Oü Hotell Pärnu M: LVM Kinnisvara

Päikesekodu korterelamu A: Sunplus Arco Vara V: juuni

Kohtla-Järve

Korterelamu Aru tn 3 A: As Benevar M: Uus Maa Kinnisvarabüroo V: märts

Saaremaa

Kolmepereelamu Roomassaare elamupiirkonnas K: Vikerkaare 5 A: ATK Ehitus-Invest M: Uus Maa Kinnisvarabüroo V: II kv

Vallimaa 26 K: Kuressaare A: Nevilar Saare Partner Kinnisvara V: veebruar

Haapsalu

Korterid Posti tn 41a A: Haapsalu Tü M: Arco Vara V: juuni

Korterelamud Kastani elurajoonis A: Kastani Kinnisvara M: Arco Vara V: september

Suur-Mere 20 korterelamu A: Suurmere Oü M: Arco Vara Kinnisvarabüroo V: juuli

Jõgevamaa

Korterelamu Mustvees Peipsi rannikul A: Oü Epitome M: Arco Vara Tartu esindus V: mai

SL õhtuleht
12.01.07

Kinnisvara viimaste aastate hinnatõuse mõõdetakse mitte enam protsentides, vaid kordades. Paljuski on see tingitud ehituse kallinemisest. Vara kasutuskuludel, ehituskuludel ja kinnisvara hinnal (väärtusel) on väga palju ühist, seega tuleb valmis olla vara kasutuskulude (sh eluasemekulude) jätkuvaks hinnatõusuks.

Vara kasutuskulud ja väärtus sõltuvad suuresti ehituskvaliteedist, kuid mitte ainult. Kinnisvara ostmine on sageli tehing kotis oleva põrsaga – ehituskvaliteet selgub alles aastaid hiljem. Vara väärtust mõjutab ka korrashoiu ja hoolduse kvaliteet, millega on võimalik ehitus- ja projekteerimisvigu süvendada või leevendada. Kinnisvaraturul osatakse järjest enam väärtustada kvaliteetset vara, mille korrashoiu kulud on kontrollitavad, seega on kuludel ja väärtusel otsene seos: mida suuremad kulud, seda madalam väärtus.

Vara kasutuskulude all mõistetakse enamasti mõõdetavaid kulusid. Kinnisvara pole võimalik kasutada kütte ja elektrita, mistõttu nende teenuste eest maksmine on meile enesestmõistetav. Kuid kasutuskulude alla mahub teisigi kulusid, mida on raske mõõta, kuna need on seotud mitte mingi konkreetse ressursi tarbimisega, vaid teenusega, st kellegi teise tääjõu ja professionaalsuse sisseostmisega. Just nende kulude kasvuks peamegi valmis olema.

Teame, et uue autoga tuleb käia pidevalt hoolduses, garantii säilimiseks on see kohustuslik. Kasutatud auto ja kinnisvara puhul ei nõua seda keegi. Autotootja annab garantii vähemalt kolmeks aastaks. Ehitaja garantii on vaid kaks aastat. Iga auto kapotil on tootja logo kui visiitkaart, kuid ehitised jäävad paraku anonüümseks. Ehitajal ja projekteerijal on pärast garantii lõppu ükskõik, kuidas kasutaja end tema toodetud kinnisvaras tunneb.

Kui auto vajab puuduliku hoolduse tõttu remonti, mõõdame kulusid enamasti kümnetes tuhandetes. Kinnisvara puhul võib kulu ulatuda sadadesse tuhandetesse. Kas meil omanikena on see raha tagataskus olemas, kui midagi peaks juhtuma? Kas oskame kulusid ja kinnisvarahooldust planeerida? Enamik ei oska ega peagi oskama, selleks on olemas spetsialistid – kinnisvara haldajad. Nemad annavad nõu, mida millalgi hooldada, parandada, asendada ja kuidas seda kõige soodsamalt teha. Kas oskame neilt seda nõu küsida või eeldame haldajalt vaid näitude ja arvete edastamist? Kas oskame haldaja tääd hinnata?

Järjest enam hakatakse mõistma kinnisvara professionaalse haldamise vajadust ja nõudlus haldusteenuse järele kasvab. Kui kasvab nõudlus, tõuseb ka hind. Hinnatõus ongi juba alanud – näiteks koristusteenuste hinnad on aastatagusega võrreldes ligi kaks korda tõusnud. Aeg maksab – ju on see esimene koht, kus on mõistetud, et ise tegemise asemel on mõistlik (ja odavam) tää sisse osta.

Hind ei tõuseks nii kiirelt, kui ka teenuse pakkumine kasvaks, paraku ei paista seda kuskilt. Vastupidi: ehitussektoris on tääjõukriis, seetõttu on märkimisväärne osa haldus- ja hooldustääjõust liikunud sinna. Need, kes on jäänud, dikteerivad täätingimused – nõuavad suuremat tasu. Seegi kinnitab mõtet, et teenuse hinnatõus on paratamatus.

Millised on meie valikud kinnisvaraomanikena? Halduseta ei saa hoonet korras hoida, laguneva vara väärtus langeb. Ise hallata on mõtet vaid siis, kui meie asjatundlikkus on teenusepakkuja omast suurem ja täätund odavam. Enamikul see nii ei ole, seega on ainus võimalus haldusteenus sisse osta ja maksta küsitud hinda.

Tark ostja otsib alati soodsamaid alternatiive, kuid mis on kinnisvara haldamisteenuse puhul soodsuse kriteerium? Eelkõige ikkagi kvaliteet. Usaldame ju haldajale oma kõige kallima materiaalse vara, mille väärtust ta aitab meil hoida. Reegel ‘ainult rikas võib osta odavaid asju’ kehtib ka kinnisvarateenuste turul.

Veronika Ilsjan
kinnisvarakonsultant, Oü HSD Property Concept

äripäev
04.01.2007