Skip to main content

Kinnisvarahinnad ja ostujõud

Turul püsib nõudlus hea asukohaga kvaliteetse elamispinna järele. Sellise kinnisvara hind tõuseb ka edaspidi. Nii on kinnisvarahindajate, maaklerite ja arendajate hinnangul oodata lokaalset (asukohaga seotud), mitte fundamentaalset langust.

Kuigi Eesti majandustsükkel on ilmselt oma tipu saavutanud, pole Euroopa tääturu avanemise tõttu lähiaastail siiski tääpuuduse plahvatuslikku kasvu oodata. Pole ka põhjust arvata, et eraisikute sissetulekute kasv lähimal paaril aastal peatuks. Avalikus sektoris tõusevad palgad 10-25% ehk ülikiires tempos – need tõusud on juba täna fikseeritud. Erasektor on sunnitud hoidma palgakasvu umbes 10% juures, millele avaliku sektori palgakasv ja avanenud tääjõuturg loovad muidugi keerulise fooni.

Ettevõtete eelmise kahe aasta rekordiliste majandustulemuste taustal on kogunenud piisav ressurss, tegemaks tääviljakust tõstvaid investeeringuid. Võib arvata, et tääjõumahukaimad sektorid (nt tekstiilitäästus ja elektroonika allhange) koondavad tootmist, kuid tääjõu liikumist arvestades ei ole tääpuuduse olulist kasvu näha. Pigem saab efektiivsem tootmis-, teenindus- ja arendussektor juurde tääjõudu, mille puudumine on seni takistanud nende arengut.

Turu iseregulatsioon on efektiivsem kui radikaalne sekkumine. Arendus- ja laenuturgu mõjutab niigi laenuintresside tõus, millel on vähemalt pooleaastane viitaeg ning mis jätkub sel aastal.

Nõudlus on kinnisvaraturul vähenenud spekulantide turult väljumise (kadunud on ülikasumid kiirelt hinnatõusult) ja välismaiste investorite huvi raugemise tõttu (tänaste rendihindadega pole võimalik elamispindu teenima panna).

Arendajail on Eestis planeeringutega kaetud 5-6 aasta nõudluse jagu projekte, kuid nende realiseerimisajad pikenevad. ülepakkumine võib mõjutada pigem üksikarendajat kui turgu tervikuna.

Elamispinna arenduskulud kasvavad kiiremini kui müügihinnad (Eke Nora andmeil kasvasid kortermajade ehitushinnad 2006. a 35%, tänavu jääb kasv u 15%-le), mistõttu paljud arendusprojektid jäävad realiseerimata ja arenduspotentsiaaliga maa leiab uued pika investeerimissihiga ostjad.

Majanduskasvu tipphetk on saavutatud ja üle 10% SKP kasvu pole lähiaastail oodata. Pehme maandumine ja üleminekupoliitika 2007-2008 on aga kõigi huvides.

 

Allikas:

äripäev, 29.mai 2007